Kas sinu mobiilis sisalduvad andmed on turvatud?

vierumakiEesti tehnoloogiafirma Fromdistance asutaja Jouko Vierumäki (pildil) ütleb, et nutitelefonid meie taskus kubisevad delikaatsest infost, mille turvalisuse üle pole keegi siiani eriti mõelnud. Keegi peale Fromdistance’i.

Fromdistance on Tallinnas tegutsev tarkvarafirma, mis arendab äriklientidele mobiilseid teenuseplatvorme ja rakendusi ning müüb neid vahendajate kaudu lõppkasutajatele. Ehkki ettevõte on vaid viis aastat vana, leiab tema toodete kasutajaid enam kui sajast riigist.

„Jah, ses suhtes oleme igav firma, et teinud ühte ja sama asja juba viis aastat,” muigab Vierumäki. Firma põhitoode on Fromdistance MDM – äriklientide ühtne mobiiliplatvorm, mis annab turvalisuse, mugavuse ja rahalise kokkuhoiu. Kuidas?

Operaatorid ei saa aru

Vierumäki arvates ei saa mobiilioperaatorid klientide vajadustest aru. Nad müüvad kliendile telefoni (makstes sellele peale) ja teevad temaga siduva lepingu. Aga tähelepanuta jääb asjaolu, et rahvusvahelised kliendid peavad lepingud sõlmima igas riigis eraldi eri mobiilioperaatoritega. Samas on teenused ja tingimused riigiti väga erinevad.

„Vodafone on küll püüdnud teha klientidele globaalseid pakkumisi, kuid neilgi ei ole õnnestunud mingit ühtset teenuste portfelli luua,” ütleb Vierumäki. Ta toob näiteks omaenda firma, millel on esindused viies riigis – peakontor Eestis, harud Soomes, Norras, Hispaanias ja Itaalias. Ei ole ühtki operaatorit, kes tegutseks kõikides neis. Igas riigis tuleb sõlmida eraldi leping.

„Meie pakutav platvorm võimaldab eri operaatorite teenuseid ühtselt hallata. Aitame ettevõtjail luua ühtse infrastruktuuri nii mobiilidele kui ka arvutitele,” räägib Vierumäki.

Probleemid telefoniga

Fromdistance’i tarkvara on nagu garantii, et ettevõtte mobiilside toimib sujuvalt ja probleemivabalt ning on kenasti kontrolli all. Millal meil tekivad tavaliselt oma telefoniga probleemid?

Siis, kui on vaja teha tarkvarauuendus, laadida mõni teenus. Ka siis, kui vahetame telefoni uue vastu, kaotame selle hoopis ära või see varastatakse (Vierumäki sõnul ei ole midagi lihtsamat kui mobiiltelefoni vargus).

Fromdistance’i abiga suuremaid probleeme ei teki. Uuendused toimuvad märkamatult, vanad andmed ilmuvad justkui imeväel uude telefoni, kaotatud info taastatakse, sest sellest on varukoopia jne. Samuti võimaldab ühtne platvorm teha ühe firma erinevatele telefonidele individuaalseid uuendusi ja ligipääse (mitte kõik firma töötajad ei pea saama ise alla laadida asju, vaid valitud), takistada teadmatusest tuleva nuhkvara alla laadimist telefoni või vaadata, kuidas liiguvad telefonides andmed eri aegadel ja võrkudes.

Oluline on Fromdistance’i platvormi lihtne ja mugav klienditugi. Tavaliselt lähme me väga närvi ja kurjaks, kui ei saa mingil tehnilisel põhjusel mobiiliga ligi oma e-kirjadele või mõnele muule teenusele. Nüüd tehakse aga probleemi lahendamine puust ja punaselt ette.

Kadunud äri- või riigisaladused

Kõige olulisem Eesti firma teene näib olevat andmete turvalisus. Piisab, kui suures firmas või riigiasutuses läheb kaduma paar telefoni ning sellega võivad kadunud olla ka ärisaladused või koguni riigisaladused.

Vierumäki märkab sideturul kummalist olukorda – kaabelsidevõrkude turvamiseks kulutatakse väga palju rohkem raha kui mobiilivõrkude turvamiseks. „Püsivõrkudes on tulemüürid, viirustõrje, WPA sertifikaadid. Kuid mobiilinduses ei ole praktiliselt midagi ja see on väga alarmeeriv!” tunnistab Vierumäki. „Mina hoian oma telefonis oma põhilist kalendrit juba aastaid. Kui see satub valedesse kätesse, võib praktiliselt kogu mu elu ära kirjeldada: kus käin, kellega suhtlen, millele kulutan aja.”

Üks Fromdistance’i kliente on Soome parlament. Seal töötab 200 saadikut, pluss veel ligi 500 muud palgalist. Neist pea kõik kasutavad nutitelefone ja on oma tööst lähtuvalt kogu aeg liikvel. Nad suhtlevad tihedalt omavahel ja maailmaga, nende telefonidest leiab tuhandeid kontakte, märkmeid jm. Sisuliselt hoiavad nad suurt hulka väga delikaatseid andmeid oma taskus. „Ma ei näe põhjust, miks me ei võiks koostööd teha ka Eesti riigikoguga,” leiab Vierumäki.

Joosevad maratoni

Eestisse kolis ja siin ettevõtte asutas Vierumäki viis aastat tagasi. Esimesed neli aastat kulus aktiivsele tootearendusele, alles nüüd on jõulisemalt globaalsele turule mindud. „Jookseme maratoni, mitte sprinti,” ütleb Vierumäki.

Varem töötas soomlane ligi 15 aastat Soomes ja Itaalias. Itaalias juhtis Telecom Italia tütarfirmat Neticos, kus kogeski esimest korda vajadust mobiilsete seadmete haldamise teenuste järele. Uurinud veidi turgu, tegi mees jahmatava järelduse – konkurente ei ole! Tekkis küsimus: kas järelikult siis ei ole ka äri?

Äri on, sest inimeste mobiilsus kasvab pööraselt. IT-haldust pakuvad küll suured USA tegijad nagu Microsoft, IBM või HP. Kuid neil on kaks probleemi – esiteks ei ole nad mobiiltelefonidele väga mõelnud. Ja teiseks on nad keskendunud vaid kõige suurematele klientidele. Eestist võiks nende kliendid olla ehk vaid mõned – Swedbank ja Eesti Energia. Teised ei jõuaks sellist investeeringut endale lubada. 

Vierumäki: „Eestis on ettevõtted veel vähe mobiilsed. Väikefirmad ei ole mobiilsusse investeerinud. Suurtel on aga peakontor üldjuhul kusagil mujal ja sealt kantakse hoolt. Meie tüüpilisel kliendil on 50 või enam äritelefoni. Selliseid firmasid ei ole Eestis väga palju.”

Igameheajakirjanduse tööriist

Lisaks mobiiltelefonide haldust hõlbustavatele lahendustele pakub Fromdistance ka teenuseid, millega tehakse mobiilset ajakirjandust või nii-öelda kodanikuajakirjandust.

Mobile Professional Reporteri teenus võimaldab meediafirmadel reporterite tehtud pildid või videod mõne hetkega väljaande võrguküljele üles panna. Veebiportaalide jaoks on uudiste edastamise kiirus üks olulisemaid asju.

Mobile Citizen Reporteri teenusega saab aga igaüks saata momentaanselt oma tehtud pilte või videoid soovitud väljaandele. Kuna sama hästi kui igaühel on kaameraga telefon taskus, võib ette tulla põnevaid olukordi või kaadreid, mida võrguväljaanded heameelega avaldavad. Teenus valiti Amsterdamis 2007. aasta kõige uuenduslikumaks.

Mõlemat Fromdistance’i ajakirjandustööriista kasutavad teiste hulgas Soome suured meediakompaniid eesotsas MTV3, YLE ja Helsingin Sanomatega. 

Lugu ilmus oktoobrikuu ajakirjas HEI. Vaata ka Jouko Vierumäkiga tehtud videointervjuud TigerPrises.com’ist.

Bookmarks:
  • del.icio.us
  • Facebook
  • Mixx
  • Google
  • LinkedIn
  • Live
  • Tumblr
  • TwitThis

Börsiguru Seppo Saario: Peaksin ehk Baltikumi naasma

seppo_saario1Soome ”Warren Buffetiks” tituleeritud 70aastane börsiguru Seppo Saario (pildil) ütleb, et hoiab börsidest veel mõnda aega eemale, sest pelgab finantsšokke. Samas on Eesti börsifirmade aktsiatel tema arvates juba atraktiivsed hinnad.

Kui palju olete Eestisse investeerinud?

Praegu mul Eestis investeeringuid pole, kuid varasemalt olen päris palju Eestisse raha paigutanud. 1990ndatel olin üks esimesi välisinvestoreid Eestis. Mul oli raha Hansapanga, Saku õlletehase, Tallinna Farmaatsiatehase, Merko, Harju Elektri ja teiste firmade aktsiates.

Kaks aastat tagasi tegin Tallinna börsiga lõpparve, sest aktsiad olid läinud liiga kalliks. Siis tõmbasin oma raha välja ka Lätist ja Leedust. Aga praegu vaatan, et võibolla oleks aeg Baltikumi naasta, sest hinnad on läinud heaks.

Tallinna Börs on vaikne, kuid Soome väärtpaberiturg on kriisist hoolimata võrdlemisi aktiivne. Mis on selle põhjus?

Madalad intressimäärad ja finantsturgude järsk kukkumine on investeerimise paljude jaoks taas huvitavaks teinud. Investorid tunnetavad, et noteeritud ettevõtted muutuvad kord taas kasumlikeks. Ning panga deposiidid ei paku huvi oma madala intressi tõttu.

Lisaks voolab välisraha taas Soome avalikesse ettevõtetesse. Ligi 30 Helsingi börsil noteeritud ettevõtet on müünud uusi aktsiaid või muid finantsinstrumente, et oma kahjusid katta.

Miks soovivad Soome firmad börsile minna?

Põhjused on klassikalised: et saada aktsiale hind ja likviidsus, et leida uusi investoreid, katta kapitalivajadused, samuti tõsta ettevõtte usaldusväärsust.

Millist rolli mängib Soomes börs?

Helsingi börsi tähtsus on kasvanud, sest kasvanud on ka börsifirmade roll Soome majanduses. Soome börsifirmade koguväärtus on umbes sama suur kui riigi sisemajanduse kogutoodang. Aga ei saa unustada, et suuremalt jaolt tegutsevad need firmad välisturgudel ja teenivad mujal ka lõviosa müügitulust. Śamuti domineerivad Soome börsifirmade aktsionäride ringis välisinvestorid.

Milline võiks teie arvates olla ideaalse investorsuhtega ettevõte?

Investorsuhted sujuvad lihtsalt kui ettevõte areneb ja kasvatab oma kasumit ning dividende. Kõige olulisem on ausalt ja kiiresti olulise info edastamine halbadel aegadel. Finantsringkondades kulub usalduse saavutamiseks aastaid. Kuid selle kaotamine on minutite küsimus.

Soome on pidanud viimase paarikümne aastaga oluliselt täiustama finantsturvalisuse reeglid. Investorsuhted on muutunud olulsiemaks kuna suured välisinvestorid on võtnud Soome firmad luubi alla.

Kuidas on Nasdaqi tulek Skandinaaviasse mõjutanud põhjala börse?

Aastad on näidanud, et Nasdaqi börsid on pälvinud rohkem uute välisinvestorite tähelepanu ja see on turu likviidsuse seisukohast väga hea. Välisinvestorid tulevad suure rahaga helsingi börsile ja firmade aktsiate hinnad kerkivad tublisti. Kuid kui see investor otsustab kord börsilt lahkuda ja oma aktsiad müüa, toimub hindade sügav kukkumine.

Kodumaiste investorite hulk ja võimalused on suhteliselt väikesed võrreldes välisinvestorutega.

Nüüd on näha, et Nasdaqil võib Põhja-Euroopas tekkida ka tugevaid konkurente, näiteks Burgundy ja Turquoise.

Kuidas hindad Tallinna börsi väljavaateid ning ühendatud Balti börsi loomise ideed?

Need sõltuvad päris paljud Eesti majanduse käekäigust. Ja sellest, kuidas Eesti firmadel läheb. Kui on olemas tugevate toodete või teenustega ettevõtted, kellel on hea kasvupotentsiaal, leiavad investorid need üles.

Investorite jaoks pole suurt vahet, kas Baltikumis on üks või kolm börsikeskkonda. Ma ei usu, et Balti börside liitmise plaan võiks lähiajal realiseeruda. Sest paljud noteeritud ettevõtted paeluvad vaid kohalikke investoreid. Ja kui mõelda, et Eestis, Lätis ja Leedus räägitakse erinevaid keeli, poleks börside liitimise mõttel erilist jumet.

Mida peaks tegema, et Soome investorid hakkaksid rohkem Tallinna Börsile raha paigutama?

Eesti firmade jaoks on päris keeruline suuri Soome otseinvetseeringuid saada. Hansapank paelus paljusid soomlasi 1996-1999 aastani. See oli midagi uut ja ühtlasi ka noteeritud Helsingis.

Äsja lugesin ühest artiklist, et Soome investorid on raha paigutanud küll Stockholmi, kuid mitte eriti palju Oslosse või Kopenhaagenisse. Norralased seevastu on investeerinud Rootsi, aga mitte eriti Helsingisse ega Kopenhaagenisse. Taani investorid aga vaatavad Norra ja Rootsi, aga mitte Soome suunas. Seega võib öelda, et otseinvesteeringud liiguvad pigem kodumaiselt või äärmisel juhul naaberriiki, kui seal on mõni huvitav ettevõte, mille sarnast kodubörsilt ei leia.

Need eraisikud ja äriühingud, kes kaugemalt välismaale investeerivad, kasutavad selleks turul kaubeldavaid fonde (ETF - exchange traded funds).

Kas midagi saaks ka valitsus teha, et Tallinna börsi välisinvestorite silmis atraktiivsemaks muuta?

Peamine on saada majandusele uus hoog sisse. Kui majandus hakkab kasvama ja valitsus hoiab eelarve tasakaalus, paraneb olukord ka börsil. Praegu on selle ootuses nii Soome, Rootsi, Saksamaa kui ka paljud teised riigid.

Aga kuidas on lood tulude maksustamisega?

Soomes on maksud ühed kõrgemad. Vaid Rootsis ja Norras on kõrgemad. Ses osas on Eestis kõik juba palju valutum.

Kuidas suhtud alternatiivturgudesse nagu First North?

Kui majandus uuesti kasvule pöörab, näeme seal palju uusi tegijaid. Praegu elab see rohkem vaikelu. First North on parim väiksematele ettevõtetele, kes ei taha maksta hullu hinda raportite, avalike suhete ja investorsuhete eest.

Kuidas hindate Põhjala majanduskliimat – kas kriis on läbi ja edasi järgneb tõus?

Hetkeolukord on hea, kuid seda vaid tänu madalatele intressimääradele ja suurele likviidsusele. Põhjala majandused taastuvad mõnevõrra, kuid suuremat kasvu ma lähiaastatelt ei ootaks.

Globaalsed majanduselus hakkavad aina suuremat rolli mängima Hiina, India ja Venemaa. Seevastu USA majandus on ebakindel. Födreaalreserv trükib liiga suure hooga raha juurde, mis tähendab täiendava finantsšoki ohtu USA suunalt.

Milline on teie investeerimisportfell?

Seal on umbes 50 firmat. Viimasel ajal olen aktsiaturgudelt rohkem eemale hoidnud ja paigutanud raha näiteks kinnisvarasse. Sest aktsiaturgudel võib üks hoop olla veel ees – USAs nimelt trükitakse liiga palju uut raha.

Eelistan raha paigutamist turul kaubeldavatesse fondidesse. 

Milline on sinu elu parim investeering?

Ma ei ole sellise pilguga ajalugu vaadanud. Kuid head investeeringud on Soomes näiteks Nokia ja YIT. 

 

Kes on Seppo Saario?

  • Sündinud 10. mail 1938 Helsingis.
  • Tunnustatud investor, ettevõtete juht aga ka kirjanik - mitmete menukate finantsturge käsitlevate raamatute autor. Pälvinud nende kirjutistega ka Soome majandusliidu SEFE 20 000 eurose preemia.
  • Tema teosed räägivad säästmisest, aktsiatesse investeerimisest, börside pikast perspektiivist jmst.
  • Sai majandushariduse 1961. aastal Helsingi Kõrgemast Kommertskoolist ning pälvis magistrikraadi 1966. aastal USAst Columbia ülikoolist. 
  • Töötanud juhtivatel kohtadel sellistes Soome ettevõtetes nagu Huhtamäki, Kansallis-Osake-Pankki, Weilin+Göösin, Amer-yhtymä ja Kouri Capital.
Bookmarks:
  • del.icio.us
  • Facebook
  • Mixx
  • Google
  • LinkedIn
  • Live
  • Tumblr
  • TwitThis

Jänkuonu Filipozzi, opossumitädi Fedotova ja sulanud pensioni­rasvad

portreed

Finantsinspektsioon süüdistab Swedbanki huvide konfliktis pensioniraha investeerimisel.

See meenutab üht Onu Remuse lugu. Selles loos ehitasid jänkuonu, rebase onu ja opossumionu aida katust. Võtsid lõunasöögiks rasva tööle kaasa. Aga jänes pistis rebase rasva salaja nahka ning süüdlaseks lavastati hoopis rasvaste mokkadega ullike opossumionu.

Kas samamoodi investeerisid Swedbanki fondihaldurid meie raha? Pooled tulevastest pensionäridest tilgutasid iga kuu osa oma palgast pensionisammastesse ja karismaatilise itaallase Fabio Filipozzi (39) juhtimisel suunati see raha globaalsele võlakirjaturule. Üks lemmikuid oli Ida-Euroopa.

Filipozzi on eestistunud itaallane. Juhtis mitu aastat Swedbanki fonde, võttis siit naise ja õppis ära keelegi. Tema tiimis töötas nooruke daam Jelena Fedotova (27), endine rahandusministeeriumi analüütik, kes vastutas pangas Venemaa aktsiafondide käekäigu eest.

Kuni majandus õitses ja raha paisus igal pool, oli kõik hästi. Suvel 2008 hakkas hoogu võtma finantskriis.

Swedpankurid otsustasid “riske maandada”. Nad suunasid rohkem raha Swedbanki Private Debt Fondi. Too investeeris buumi ajal hiilanud Eesti ettevõtetesse, nagu Alta Capital, Kalev REC, BIG Pank, Sportland ja Norby Telecom. Paljud neist ettevõtetest on tänaseks saneerimisel või ahastuses.

Ühel hetkel oli rämpsu all kinni juba 300 miljonit krooni pensioniraha. Sellest kuuendiku ehk ligi 53 miljonit krooni kirjutasid pankurid hiljuti korstnasse. Finantsinspektsioon kahtlustab Swedbanki nüüd huvide konfliktis: miks riskisite kundede rahaga omaenda fondis!?

Enne veel kui suurem kisa lahti läks, liikus Filipozzi mõnusamale tööle Eesti Panka. Temast sai reservihalduse ja turuoperatsioonide allosakonna juhataja. Swedpankile osaks saanud süüdistust ta täna ei kommenteeri.

Küll aga sattus kriitikatulva alla tema mantlipärija Fedotova, ujedavõitu tagasihoidlik naisterahvas. Praegune tähelepanu on talle endalegi üllatuseks, sest fonde juhib ta ajutiselt, kuni leitakse uus inimene. Ja Swedbank kolis juba kevadel pensionifondide haldamise Rootsi ja kinnitab: need fondid on kindlatel alustel.

Onu Remuse loos saadetakse opossumionu rasva järele. Ta tuleb tagasi, kõrvad lontis, ja kurdab: “Seal ei olegi rasva.”

Ka Swedbanki usaldanud inimesed peavad tõdema, et osa nende pensionisäästudest haihtus. Fedotoval jääb üle vaid käsi laiutada: investeerimine ongi riskibisnis ja seadus ei keela paigutada pensioniraha ka kõige riskantsematesse võlakirjafondidesse.

Pangakliendid ja rootslastest ülemused närveldavad. Swedbankist on juba lahkunud umbes 6000 pensioniklienti. Kui kaotatakse alla 10 000, siis on see tulemus pankurite arvates veel “hea”. 

“Kuhu meie raha jäi?” imestavad tulevased pensionärid.

“Näib, et on ära kuivanud,” ütleb Fedotova.

“Küllap on mõni nahka pistnud,” arvab Filipozzi.

 Fedotova lubab, et kui pank on milleski süüdi, korvatakse kahjud. Aga sellele ei maksa ülemäära loota. Sest veel peetakse finantsinspektsiooniga läbirääkimisi.

Kes on süüdi?

Onu Remuse loos otsustati teha suur lõke ja hüpata sellest üle. Kes tulle kukub, ongi süüdi. Filipozzi lendas nagu fööniks üle tõusva leegi otse uude ametisse keskpangas. Kui Fedotova kord tuleb, on lõke juba õige suureks läinud.

Aga ta peab hüppama, sest pensioniinvestorid nõuavad seda.

Bookmarks:
  • del.icio.us
  • Facebook
  • Mixx
  • Google
  • LinkedIn
  • Live
  • Tumblr
  • TwitThis

Meelis Lao sotsiaalinstituut avaldab inimeste võimust võõrandumise uuringu

meelis_laoEuroopa Sotsiaaluuringute Instituut (endine Ühiskondlik Sotsiaalinstituut), mille asutajaiks on teiste hulgas Meelis Lao (pildil), Andres Raid ja Ülo Vooglaid, lubab oktoobri lõpus avalikustada oma esimese suurema uuringu.

Instituudi juhatuse liige Raid nimetab seda “institutsionaalse deprivatsiooni analüüsiks”. “See baseerub küsitlusel, mille tulemustest joonistub välja, kuivõrd võõrdunud ja võõrandunud on Eesti inimene võimust, valitsusest ja poliitikutest; kuivõrd on igaüks oma õige ja väärilise koha peal ühiskondlikus tööjaotuses ning kuivõrd võtavad inimesed osa otsustusprotsessidest,” räägib Raid.

Seejuures olevat kiiduväärt uuringu kvaliteet. Küsitlus korraldati maksimaalselt suures valimis üle Eesti ning inimestel paluti vastata ligi sajale küsimusele korraga.

Raid lubab, et poole aasta pärast korratakse küsitlust, et saaks iseloomustada trende. Varem olid instituudi juures lisaks Laole tegevad veel kurikuulus maadevahetaja Einar Vettus ja kütusekaupmees Raivo Paala. Samuti sotsioloogid Juhan Kivirähk ja Andrus Saar. Raidi sõnul pole aga vähemalt Laol ega Saarel enam instituudi jaoks aega.

Bookmarks:
  • del.icio.us
  • Facebook
  • Mixx
  • Google
  • LinkedIn
  • Live
  • Tumblr
  • TwitThis

Eesti ärimehed peavad Helsingis luksuskaupade butiiki

diori_kleitEesti investorid eesotsas korvpallitege lase Heino Endeniga käivitasid Helsingi südalinnas Bulevardi tänaval luksuskaupade butiigi.

Diori (pildil Diori kleit), Gucci, Prada ja Lavini toodangut müüv esinduspood viaMonteNapoleones on Endeni sõnul Helsingi vingeim. See avas uksed juba juulis, kuid tuleval neljapäeval leiab aset VIP-avamispidu.

Enden ütleb, et äriidee tuli temalt ja tuntud brändide eksklusiivsed esindusõigused rääkis samuti tema välja. Kuid ta ei soovi nimetada ettevõtmise taga olevaid investoreid. “Nad pole väga tuntud inimesed,” ütleb Enden. Kõlakas Urmas Sõõrumaa osalusest, ei vastavat tõele.

Teised firmad on varem Gucci ja Pradaga Soomes põrunud. Kuid Enden riske ei pelga. “Eri riikides tehtud uuringud näitavad, et selliste luksuskaupade müügikäibed pole kahanenud. Ma ei tohi lihtsalt hakata konkureerima samade brändidega Stockmanni või mõne teise suurema kaubamajaga,” räägib ta.

Eestlaste butiigis on 250 ruutmeetrit müügipinda.

Bookmarks:
  • del.icio.us
  • Facebook
  • Mixx
  • Google
  • LinkedIn
  • Live
  • Tumblr
  • TwitThis

Eesti firmad käivitasid eputamise ja tasuta asjade veebisaidid

kaarel_kalaVähemalt kaks uut Eesti tegijat on kerkinud sotsiaalse meedia ülitihedasse konkurentsi.
 
Esimene neist, firma Propaganda poolt loodud keskkond WhosRich.me võimaldab sõprade šoppamisharjumustel silma peal hoida.

Whosrich.me kaudu saab näha mida, millal ja mis hinnaga nad on soetanud ning kommenteerida sõprade oste. Keskkond näib olevat eelkõige suunatud kirglikele poodlejatele, saab postitusi teha käigupealt või otse poes selleks eraldi loodud iPhone’i teenusega. 
 
Propaganda üks asutajatest Kaarel Kala (pildil, loe temaga tehtud intervjuud siit) ütleb, et WhosRich juhindub inimeste loomulikust vajadusest teiste ees oma asjadega eputada. Keskkond peab aitama seda eputamiskirge rahuldada.
 
Teise veebikeskkonna käivitas firma Hypester, mille omanikud on Marko Mänd ja Artur Nikitin. Sait fr.ee aitab leida kaupu, teenuseid vms, mida saab tasuta ning selgitab kust ja kuidas neid tasuta saab. Kasutajal tuleb lihtsalt sisestada, mida ta ilma rahata sooviks ning otsingumootor püüab võimalusi leida.
 
Mõlemad keskkonnad üritavad raha teenida reklaami müügiga. Ning kasutada võimalikult hästi ära interneti pakutavaid võimalusi lihtsa vaevaga äri püsti seadmiseks ja selle null krooniga turundamiseks.

Naljaga pooleks tehtud saite on Eestis varemgi loodud. Näiteks Pledgehammer.com-i vahendusel saad anda lubadusi ning neid täitmata jättes annetada raha heategevuseks. Pledgehammerist loe lähemalt siit.

Bookmarks:
  • del.icio.us
  • Facebook
  • Mixx
  • Google
  • LinkedIn
  • Live
  • Tumblr
  • TwitThis

Endised narkomaanid ja kriminaalid asutasid tuletõrjekomando

lootusekylaLaitse rahvas ei pea tulekahju korral enam pool tundi päästjaid ootama, sest endised narkomaanid ja alkohoolikud kristlikust Lootuse Külast hakkasid priitahtlikeks pritsumeesteks.

Laitse rahvas ei pea tulekahju korral enam pool tundi päästjaid ootama, sest endised narkomaanid ja alkohoolikud kristlikust Lootuse külast hakkasid priitahtlikeks pritsumeesteks.

Ägedasse ettevõtmisse on kaasatud seitse meest, kellest viie värvikast minevikust võiks kirjutada mitu krimiromaani.

Näiteks on nende seas 29aastane endine amfetamiinisõltlane Kert, kes tegutses mustas äris tankistina ja kellelt kohtus nõuti miljon krooni. Samuti 27aastane Roman, kelle mõlemad vanemad olid alkohoolikud ning kes tarvitas kuus aastat amfetamiini.

Mõlemad mehed on praegu neist pahedest vabanenud. Gert juhib Lootuse Küla saekaatrit ning Romani kaudu said alkoorjusest vabaks ka tema vanemad.

Pritsimeeste tiimi kuuluvad ka kümme aastat heroiini tarvitanud, kaheksa korda kohtulikult karistatud Daniil ning Jevgeni, kes tahtis saada elukutseliseks kelmiks, kolida Kanadasse ja luua seal oma “pettuse impeerium”.

Viies mees, Viljam Borissenko (pildil paremal), on Lootuse Küla programmi direktor, samuti endine heroiinisõltlane.

Ülejäänud kaks pritsumeest tulevad Laitsest. Neist üks, Tõnu Ermas, peab Nõmmiku talu meiereid.

“Me kõik oleme vabaks saanud,” räägib Borissenko. “Ja kui seni vaatasime, kuidas oma vanematelt, riigilt ja ühiskonnalt võtta, siis nüüd tahame midagi tagasi anda - sellest ka tuletõrjekomando idee!”

Üksuse käsutuses on tänavu mais Rootsist Hillerstropi koguduselt kingitusena saadud tuletõrjeauto Volvo. See on küll 30 aastat vana, kuid läbisõiduga vaid 27 000 kilomeetrit. Masin mahutab 5000 liitrit vett ja on korralikult varustatud - pumbad, kiivrid, generaatorid, saapad, redelid jm. Volvo jaoks püstitati kähku ka soojustatud depoo. 

Laitse rahva jaoks olid seni lähimad päästjad Keilas ja Padisel, mis asuvad umbes 25 kilomeetri kaugusel.

Lootuse Küla komando sai tuleristsed suvel, kui süttis kohalik prügimägi. Vabatahtlikud jõudsid kohale enne Keila päästjate saabumist. “Pelgasime veidi, et  profid naeravad meie isetegevuse peale. Aga nad olid väga heatahtlikud ja abivalmid,” ütleb Borissenko. Ametlikku litsentsi Lootuse Küla tuletõrjujatel veel pole. Selle saamiseks tuleb neil läbida päästeameti 46tunnine koolitus, mis algab novembris.

Bookmarks:
  • del.icio.us
  • Facebook
  • Mixx
  • Google
  • LinkedIn
  • Live
  • Tumblr
  • TwitThis

Vjatšeslav Leedo kiusab nelipühikirikut

Eesti Kristlik Nelipühi Kirik (EKNK) otsib kohtust kaitset Vjatšeslav Leedo (pildil) vastu, kes ähvardas sulgeda kirikusse viiva tee.

leedo1Ärimehe huvid läksid usklikega risti südasuvel. Leedole kuuluv firma Compakt Kinnisvara saatis nelipühilastele kirja, kus soovis 8000 krooni kuus (ehk 96 000 krooni aastas) Kaarli puiesteelt kirikusse viiva tee kasutamise eest. Hiljem vähendas nõuet 84 000 krooni peale. 

Paraku on ainus võimalus pääseda autoga Toompea 3 kirikuhoone juurde mööda mõnesajameetrist teelõiku, mis läbib Vjatšeslav Leedo valdused. 

Et nelipühilastel võttis kirjale reageerimine aega ning viimaks aset leidnud kohtumine ei toonud Compaktile meelepärast tulemust, ähvardas firma kirikule ligipääsu sulgeda. Kirik pöördus kohtusse, kes käskis, et seni kuni vaidlused kestavad, peab olema tee lahti.   

EKNK taotles mõistlikku lahendust ja servituudi seadmist. Kuna kogudus on teelõiku rahastanud ning seda aastakümneid kasutanud, leiti esmalt, et raha nõudmine pole põhjendatud. 

Piiskop Ago Lilleoru sõnul suruti neid aga justkui nurka. “Võimalik, et me tegime läbirääkimistel vigu. Aga et Tallinna südames ähvardatakse 21. sajandil kruntide sulgemisega - sellega on tekitatud selline varakapitalistlik foon,” ütleb ta. 

Leedo firma käitumine näib jokk. Eraomanik otsustab ise, mida oma maatükiga teeb ning keda ja mis tingimustel seda kasutama lubab. Ent kirikut esindav advokaat Indrek Nuut viitab, et kohus ei lubanud teed sulgeda.  

Compakt Kinnisvara juhatuse liige Martin Lember väidab, et firma on käitunud kiriku suhtes igati korrektselt. “Kiriku krundile pääs nii kiriku töötajatele, teenindavale personalile ja transpordile on olnud kogu aeg tagatud. Samuti ei ole vähemalgi määral piiratud pääsu kiriku külastajatele, kes tulevad jumalateenistustele jalgsi, rattaga, ratastooliga või lapsevankriga,” ütleb ta. 

Küll aga piirati kiriku ligipääsu neile, kellele olid väljastatud tasulised kaardid kiriku territooriumil parkimiseks. “Kirik tegeles äritegevusega, pidades oma maal mitte ainult pühakoda, vaid ka tasulist parklat,” ütleb Lember. 

Tema sõnul on tüliõunaks oleva teelõigu ehitaja rajanud selle teadlikult võõrale maale ja teinud seda maaomaniku kooskõlastuseta. Nüüd ei pea firma oma kinnistut enam kellelegi tasuta kasutada andma. 

“Kiriku poole on pöördutud korduva sooviga alustada läbirääkimisi tee kasutamise tingimuste osas, kuid kirik ei ole kunagi näidanud üles tahet kokkuleppele jõuda,” väidab Lember.

Foto: Vallo Kruuser

Bookmarks:
  • del.icio.us
  • Facebook
  • Mixx
  • Google
  • LinkedIn
  • Live
  • Tumblr
  • TwitThis

Töövõimetu naine juhib 42 firmat…tankist?

tankÄriregistrist nähtub veider fakt: 26aastane tallinlanna Anna Jegorova, kelle linnavalitsus 100 protsenti töövõimetuks ja aktiivset kopsutuberkuloosi põdevaks on tunnistanud, on 42 ettevõtte juhatuse liige. lõviosa firmadest on täies elujõus ja kuuluvad Moskva ning Peterburi residentidele või offshore-firmadele.

2003. aastal eraldas linnavalitsus Jegorovale sotsiaalabi korras 12ruuduse ühiselamutoa Sõpruse puiesteel, väites oma käskkirjas, et tegu on töövõimetu ja haige naisega.

Käisime kahel päeval Anna Jegorova ühiselamutoa ukse taga. Koputasime ja andsime kella, kuid naine ust ei avanud.

Naabrid kinnitasid, et ta elab seal. “Mulle küll ei paista ta kuskilt otsast haige, läheb hommikul välja ja tuleb õhtul tagasi,” rääkis üks naaber. Teine leidis, et ust ei avata seetõttu, et naine pelgab narkomaane.

Salapärase tankisti Jegorovaga seotud ettevõtted on suures osas ilmselt riiulifirmad, postiaadressiga Pro Kapitali ärikeskuses. Samas tegutseb ettevõtete asutamise ja maksukonsultatsioonidega tegelev firma Larssen Capital, mille omanikud on tuntud äritegelased Aleksei Saaremägi ja Leonid Agejev.

Larsseni sekretär teatab, et Anna Jegorova on kontorist väljas, kuid jätku me number ja naine helistab ise tagasi. Paar päeva hiljem väidab aga Larsseni omanik Agejev, et Jegorova ei töötagi ettevõttes. Pole kunagi töötanud, lihtsalt “astub vahel” läbi. Jegorova osalenud Agejevi sõnul mõnedes Larsseniga seotud ettevõtetes juhatuse liikmena, sest firmadel, mille omanikud on väljastpoolt ELi, peab olema kohalik inimene juhatuses. “Minu teada ta pakkus ennast selleks, ilma et tal oleks juhatuses olnud mingeid õigusi,” selgitas Agejev.

Viimati nägi Agejev Jegorovat mitu kuud tagasi ja naine oli hea tervise juures. “Tuberkuloos? Hea, et ütlesite, järgmisel korral oskan veidi eemale hoida!”

Kristiine sotsiaalametnikud keelduvad Jegorova kohta infot andmast, kuid üllatuvad naise ettevõtluskarjäärist. Maksu- ja tolliametnikud kehitavad Jegorova osas lihtsalt õlgu.

Bookmarks:
  • del.icio.us
  • Facebook
  • Mixx
  • Google
  • LinkedIn
  • Live
  • Tumblr
  • TwitThis

Kaitseministeeriumis puhkes liftiskandaal

Lugu algas aasta tagasi, kui Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) peaspetsialist käis Anija vallas Pikva külas asuvas Kaitseväe Logistikakeskuses ning tuvastas seal seaduserikkumise.

Ettekirjutus tehti seoses liftide kasutamisega, sest neil puudus nõuetekohane järelevaataja, millega rikuti lifti ja köistee ohutuse seadust.

Kaitseväe Logistikakeskuse kapten Ilmar Lepik saatis inspektorid sisuliselt kuu peale, väites, et nende liftid seaduse alla ei käi, sest on kasutusel “riigikaitselisel otstarbel”.

TJA peadirektor ­Raigo Uukkivi mundrimehe ignorantsusega ei leppinud ning kaebas majandusminister Juhan ­Partsile. Majandusministeeriumi arvates on tegu siiski tavaliste liftidega, millega riiki ei kaitsta, seega on ettekirjutus asjakohane. Kui TJA nüüd uuesti kapten Lepiku poole pöördus, ei suvatsenud see enam tülikatele tegelastele vastata.

Kaitseministeerium pole mitme kuu jooksul selles “elutähtsas küsimuses” suutnud seisukohta kujundada.

Bookmarks:
  • del.icio.us
  • Facebook
  • Mixx
  • Google
  • LinkedIn
  • Live
  • Tumblr
  • TwitThis



31 queries. 0.2520 seconds.