Eesti tehnoloogiafirma Fromdistance asutaja Jouko Vierumäki (pildil) ütleb, et nutitelefonid meie taskus kubisevad delikaatsest infost, mille turvalisuse üle pole keegi siiani eriti mõelnud. Keegi peale Fromdistance’i.
Fromdistance on Tallinnas tegutsev tarkvarafirma, mis arendab äriklientidele mobiilseid teenuseplatvorme ja rakendusi ning müüb neid vahendajate kaudu lõppkasutajatele. Ehkki ettevõte on vaid viis aastat vana, leiab tema toodete kasutajaid enam kui sajast riigist.
„Jah, ses suhtes oleme igav firma, et teinud ühte ja sama asja juba viis aastat,” muigab Vierumäki. Firma põhitoode on Fromdistance MDM – äriklientide ühtne mobiiliplatvorm, mis annab turvalisuse, mugavuse ja rahalise kokkuhoiu. Kuidas?
Operaatorid ei saa aru
Vierumäki arvates ei saa mobiilioperaatorid klientide vajadustest aru. Nad müüvad kliendile telefoni (makstes sellele peale) ja teevad temaga siduva lepingu. Aga tähelepanuta jääb asjaolu, et rahvusvahelised kliendid peavad lepingud sõlmima igas riigis eraldi eri mobiilioperaatoritega. Samas on teenused ja tingimused riigiti väga erinevad.
„Vodafone on küll püüdnud teha klientidele globaalseid pakkumisi, kuid neilgi ei ole õnnestunud mingit ühtset teenuste portfelli luua,” ütleb Vierumäki. Ta toob näiteks omaenda firma, millel on esindused viies riigis – peakontor Eestis, harud Soomes, Norras, Hispaanias ja Itaalias. Ei ole ühtki operaatorit, kes tegutseks kõikides neis. Igas riigis tuleb sõlmida eraldi leping.
„Meie pakutav platvorm võimaldab eri operaatorite teenuseid ühtselt hallata. Aitame ettevõtjail luua ühtse infrastruktuuri nii mobiilidele kui ka arvutitele,” räägib Vierumäki.
Probleemid telefoniga
Fromdistance’i tarkvara on nagu garantii, et ettevõtte mobiilside toimib sujuvalt ja probleemivabalt ning on kenasti kontrolli all. Millal meil tekivad tavaliselt oma telefoniga probleemid?
Siis, kui on vaja teha tarkvarauuendus, laadida mõni teenus. Ka siis, kui vahetame telefoni uue vastu, kaotame selle hoopis ära või see varastatakse (Vierumäki sõnul ei ole midagi lihtsamat kui mobiiltelefoni vargus).
Fromdistance’i abiga suuremaid probleeme ei teki. Uuendused toimuvad märkamatult, vanad andmed ilmuvad justkui imeväel uude telefoni, kaotatud info taastatakse, sest sellest on varukoopia jne. Samuti võimaldab ühtne platvorm teha ühe firma erinevatele telefonidele individuaalseid uuendusi ja ligipääse (mitte kõik firma töötajad ei pea saama ise alla laadida asju, vaid valitud), takistada teadmatusest tuleva nuhkvara alla laadimist telefoni või vaadata, kuidas liiguvad telefonides andmed eri aegadel ja võrkudes.
Oluline on Fromdistance’i platvormi lihtne ja mugav klienditugi. Tavaliselt lähme me väga närvi ja kurjaks, kui ei saa mingil tehnilisel põhjusel mobiiliga ligi oma e-kirjadele või mõnele muule teenusele. Nüüd tehakse aga probleemi lahendamine puust ja punaselt ette.
Kadunud äri- või riigisaladused
Kõige olulisem Eesti firma teene näib olevat andmete turvalisus. Piisab, kui suures firmas või riigiasutuses läheb kaduma paar telefoni ning sellega võivad kadunud olla ka ärisaladused või koguni riigisaladused.
Vierumäki märkab sideturul kummalist olukorda – kaabelsidevõrkude turvamiseks kulutatakse väga palju rohkem raha kui mobiilivõrkude turvamiseks. „Püsivõrkudes on tulemüürid, viirustõrje, WPA sertifikaadid. Kuid mobiilinduses ei ole praktiliselt midagi ja see on väga alarmeeriv!” tunnistab Vierumäki. „Mina hoian oma telefonis oma põhilist kalendrit juba aastaid. Kui see satub valedesse kätesse, võib praktiliselt kogu mu elu ära kirjeldada: kus käin, kellega suhtlen, millele kulutan aja.”
Üks Fromdistance’i kliente on Soome parlament. Seal töötab 200 saadikut, pluss veel ligi 500 muud palgalist. Neist pea kõik kasutavad nutitelefone ja on oma tööst lähtuvalt kogu aeg liikvel. Nad suhtlevad tihedalt omavahel ja maailmaga, nende telefonidest leiab tuhandeid kontakte, märkmeid jm. Sisuliselt hoiavad nad suurt hulka väga delikaatseid andmeid oma taskus. „Ma ei näe põhjust, miks me ei võiks koostööd teha ka Eesti riigikoguga,” leiab Vierumäki.
Joosevad maratoni
Eestisse kolis ja siin ettevõtte asutas Vierumäki viis aastat tagasi. Esimesed neli aastat kulus aktiivsele tootearendusele, alles nüüd on jõulisemalt globaalsele turule mindud. „Jookseme maratoni, mitte sprinti,” ütleb Vierumäki.
Varem töötas soomlane ligi 15 aastat Soomes ja Itaalias. Itaalias juhtis Telecom Italia tütarfirmat Neticos, kus kogeski esimest korda vajadust mobiilsete seadmete haldamise teenuste järele. Uurinud veidi turgu, tegi mees jahmatava järelduse – konkurente ei ole! Tekkis küsimus: kas järelikult siis ei ole ka äri?
Äri on, sest inimeste mobiilsus kasvab pööraselt. IT-haldust pakuvad küll suured USA tegijad nagu Microsoft, IBM või HP. Kuid neil on kaks probleemi – esiteks ei ole nad mobiiltelefonidele väga mõelnud. Ja teiseks on nad keskendunud vaid kõige suurematele klientidele. Eestist võiks nende kliendid olla ehk vaid mõned – Swedbank ja Eesti Energia. Teised ei jõuaks sellist investeeringut endale lubada.
Vierumäki: „Eestis on ettevõtted veel vähe mobiilsed. Väikefirmad ei ole mobiilsusse investeerinud. Suurtel on aga peakontor üldjuhul kusagil mujal ja sealt kantakse hoolt. Meie tüüpilisel kliendil on 50 või enam äritelefoni. Selliseid firmasid ei ole Eestis väga palju.”
Igameheajakirjanduse tööriist
Lisaks mobiiltelefonide haldust hõlbustavatele lahendustele pakub Fromdistance ka teenuseid, millega tehakse mobiilset ajakirjandust või nii-öelda kodanikuajakirjandust.
Mobile Professional Reporteri teenus võimaldab meediafirmadel reporterite tehtud pildid või videod mõne hetkega väljaande võrguküljele üles panna. Veebiportaalide jaoks on uudiste edastamise kiirus üks olulisemaid asju.
Mobile Citizen Reporteri teenusega saab aga igaüks saata momentaanselt oma tehtud pilte või videoid soovitud väljaandele. Kuna sama hästi kui igaühel on kaameraga telefon taskus, võib ette tulla põnevaid olukordi või kaadreid, mida võrguväljaanded heameelega avaldavad. Teenus valiti Amsterdamis 2007. aasta kõige uuenduslikumaks.
Mõlemat Fromdistance’i ajakirjandustööriista kasutavad teiste hulgas Soome suured meediakompaniid eesotsas MTV3, YLE ja Helsingin Sanomatega.
Lugu ilmus oktoobrikuu ajakirjas HEI. Vaata ka Jouko Vierumäkiga tehtud videointervjuud TigerPrises.com’ist.
Soome ”Warren Buffetiks” tituleeritud 70aastane börsiguru Seppo Saario (pildil) ütleb, et hoiab börsidest veel mõnda aega eemale, sest pelgab finantsšokke. Samas on Eesti börsifirmade aktsiatel tema arvates juba atraktiivsed hinnad.
Euroopa Sotsiaaluuringute Instituut (endine Ühiskondlik Sotsiaalinstituut), mille asutajaiks on teiste hulgas Meelis Lao (pildil), Andres Raid ja Ülo Vooglaid, lubab oktoobri lõpus avalikustada oma esimese suurema uuringu.
Eesti investorid eesotsas korvpallitege lase Heino Endeniga käivitasid Helsingi südalinnas Bulevardi tänaval luksuskaupade butiigi.
Vähemalt kaks uut Eesti tegijat on kerkinud sotsiaalse meedia ülitihedasse konkurentsi.
Laitse rahvas ei pea tulekahju korral enam pool tundi päästjaid ootama, sest endised narkomaanid ja alkohoolikud kristlikust 
Ärimehe huvid läksid usklikega risti südasuvel. Leedole kuuluv firma Compakt Kinnisvara saatis nelipühilastele kirja, kus soovis 8000 krooni kuus (ehk 96 000 krooni aastas) Kaarli puiesteelt kirikusse viiva tee kasutamise eest. Hiljem vähendas nõuet 84 000 krooni peale. 
Äriregistrist nähtub veider fakt: 26aastane tallinlanna Anna Jegorova, kelle linnavalitsus 100 protsenti töövõimetuks ja aktiivset kopsutuberkuloosi põdevaks on tunnistanud, on 42 ettevõtte juhatuse liige. lõviosa firmadest on täies elujõus ja kuuluvad Moskva ning Peterburi residentidele või offshore-firmadele.
Recent Comments