Monthly Archive for September, 2008

Kuidas olla äris edukas? Katusemehed õpetavad

Kui teraskatuste ja vihmaveesüsteemidega tegeleva AS Toode omanikud Aivo Rosenberg ja Mati Kitt peaksid korda ärist väsima ja rantjee-elu alustama, võiksid nad vabalt kirjutada õpiku ärimudeli innovatsioonist.  

Sest kunsti, kuidas üht firmat nutikalt arendada ja ta välisturgudele viia tunnevad nad peensusteni. Omal ajal ühe Eesti esimese eraettevõttena asutatud Toode käive on kümne aastaga kümnekordistunud ja jõuab tänavu 350 miljoni kroonini. Ettevõte tegutseb nii Baltikumis, Soomes kui ka Venemaal.

Õpik, millest eelnevalt juttu oli, peaks kindlasti sisaldama järgnevat kaheksat peatükki:

I peatükk – Tee ise 
Toode mehed Kitt ja Rosenberg on oma otsustes pidevalt kaks käiku ajast ja konkurentidest ees. Firma alustas tegevust 1991. aastal. Et toona veel Eestis erilist ehitusturgu polnud, tehti allhankena metalli– ja plekitöid ühele Soome katusetootjale.
Eestis terendas ehituskasv ees ja Toode mehed otsustasid soomlaste eeskujul hakata ise katuseid tootma.
Esimene oma katus müüdi 1993. aastal ning mõne aasta pärast oli ettevõttel Eestis korralik hoog sees. Kuna Soome turgu tuntakse juba ammusest ajast, pole täna eriline probleem sinna müüa.

II peatükk – Müü ise
1990ndate keskel müüsid katuseid ja vihmaveesüsteeme suured ehituspoed. Nad surusid tootjate hindu alla, et teenida endale maksimaalne vahendusprotsent.
“Meie pakkusime sama hinnaga ja samast materjalist katuseid nagu me konkurendid, mistõttu ei võtnud poed meid jutule. Ja hea oli, et ei võtnud, sest siis kutsusime me kliendid otse enda juurde, saime neilt parema tagasiside ja lõpphinna, ning see on osutunud väga õigeks sammuks!” ütleb Rosenberg.
Toode saavutas konkurentide ees korraliku edumaa ning märgatava turuosa, mis tänaseks on Eestis kasvanud 36 protsendini. Rosenbergi sõnul liigub kogu maailm nüüd sama suunda: näiteks Baltika, kes kunagi tootis kaupa lattu ja poodi, on nüüd Monton – kauplustekett.

III peatükk – Ole põhjalik
Toode mitte ainult ei müü sulle katust ja vihmaveetorusid, vaid paneb katuse ka sinu majale peale, koos kõigi lisadega, alates katuseakendest, lõpetades korstnamütsidega. . Toode Saue tehases käivad nii arendajad, ehitusfirmad, koetreiühistud kui ka eraisikud, kes kõik saavad “võtmed kätte” teenuse. “Võimalikult palju toodame ise, niipalju kui vähegi kasumlik on,” ütleb Rosenberg. 

IV peatükk – Investeeri raskel ajal
1999. aastal oli Eesti majandus korralikus kriisis. Mitmed arid tõmbusid kokku.
Kuid Toode mehed otsustasid sel aastal hoopis Lätti laieneda, kasvatades turunduseelarve kahekordseks. “Meile tulid pangad ja kindlustusseltsid piiril vastu, kes kõik Lätis põgenesid,” meenutab Rosenberg. Tulemuseks oli see, et paljude firmade käive sel aastal kukkus aga mitte Toode oma.
2000. aastal käivitati äri Leedus. Läti ja Leedu osakaal moodustab täna Toode käibest 27 protsenti, kuid kasvuruumi on nendes riikides veel küllaga.
 
V peatükk - Headel aegadel mõtle halvematele aegadele
Kõigepealt olgu öeldud, et Rosenberg ei usu, et sellist tarbimisorgia nagu oli Eestis aastatel 2002-2007 kunagi enam tuleb. Viimased aastad on siin valitsenud tõeline ehitusbuum, ka Toode käive on igal aastal umbes 30 protsenti kasvanud.
Tänaseks, kus paljud firmad alles otsivad ära kukkunud Eesti turule alternatiive, askeldavad Toode mehed juba kolmandat aastat nii Venemaal kui ka Soomes.
“Peterburgis oleme tootja ja müüme ketti, tunnetades kuidas pood surub hinda alla. Seal on tähtis turu ja konkurentide tundmine, jala ukse vahel hoidmine,” ütleb Rosenberg.
Soomes pakub Toode täisteenust, nagu ka Baltikumis.
Rosenberg:  “Buumi tipus pead otsima juba uusi teid ja võimalusi, sest buumi lõppedes oled sellega juba lootusetult hiljaks jäänud.”

VI peatükk - Ole kannatlik
Eduks on vaja pealehakkamist ja julgust. Aga ka kannatlikkust. Ei saa püssi põõsasse visata kui kohe välisturul müük ei edene.
Toode mehed teavad, et näiteks ainuüksi Venemaa turu toimimisest ja riskidest aru saamiseks kulub vähemalt kaks aastat.
“Venemaal konkureerime soomlastega, kelle “finskaja katšestva” on seal väga au sees. Meil on tulnud vene partneritele pikalt tõestada, et pakume sama head kvaliteeti, paindlikumalt ja soodsamalt,” märgib Rosenberg.
Täna ootab Toode Venemaalt ja Soomest suurimat käibekasvu.

VII peatükk - Ole Euroopast
Kümmekond aastat tagasi lehvitati loosungeid “eelista eestimaist!”  Täna eelistatakse globaalset.
Toode lähenes algselt Läti ja Leedu turgudele niiöelda rahvuspäraselt – Lätis kandis firma nime Tode ja Leedus Todesas. Ühtne Toode kontsern moodustati alles 2007. aastal.
“Just nagu Hansapank on muutumas Swedbankiks, tunnetasime ka meie, et usaldus tekib selle vastu, kes on suur ja globaalne. Tahtsime kogu ettevõtmisele anda juurde Euroopa Liidu maiku,” räägib Rosenberg.

VIII peatükk - Ole ettevaatlik
Selle peatüki võiks kokku võtta nii: mõtle läbi oma riskid ja ohud, isegi kui need pole realiseerunud. Rosenbergi sõnul peab Toode jälgima, et ükski tema klient ei muutuks liiga suureks ja ettevõtte jaoks liiga oluliseks – sest nii muutub ta ka ohtlikuks ja potentsiaalseks konkurendiks.

Lugu on pühendatud sellele, et AS Toode pälvis Hansapanga poolt välja antud Baltikumi edukaima laieneja eriauhinna konkursil Eesti Parimad Ettevõtted 2008.

Kaheksa põhjust miks ABB armastab Eestit

Äsja teist aastat järjest tiitli Aasta Välisinvestor pälvinud ABB jaoks on Eesti tegutsemiseks hea koht. Kontserni Baltikumi tegevjuht Bo Henriksson toob välja kaheksa põhjust, miks see nii on.

1. Soodne majanduskeskkond
Eesti konkurentsivõime puhul on palju räägitud maksukeskkonnast ja madalast kulutasemest. Siinsed tööjõukulud pole Henrikssoni arvates enam sugugi madalamad kui mujal, ent maksukeskkond annab ettevõtte arengule oma boonuse.
ABB omanikud pole seni Eesti üksusest dividende võtnud, vaid on suunanud kogu kasumi tootmise arendamisse. Kui kasumit ei maksustata, pole ettevõttel vaja nii palju tootmisse investeerimiseks laenu võtta. Ja see on tööstusele kergenduseks.
 
2. Erakondade toetus majanduskasvule
Henrikssoni hinnangul pole valitsused Eestis sekkunud ettevõtlusesse, keskendudes selle asemel atraktiivsete ärikeskkonna mängureeglite loomisele.
Selle üheks väljundiks on tema arvates siinne oluliselt väiksem äribürokraatia ja suurem läbipaistvus kui näiteks naaberriigis Lätis.
 
3. Usaldus, et eelmainitu jätkuvalt püsib
Ajal, mil Eesti majanduses puhuvad tormituuled, vaatavad paljud välisinvestorid siinsele olukorrale kahtlustava pilguga. Henriksson aga kinnitab, et tema on kindel soodsa majanduskeskkonna püsimises.
ABB kontserni Eesti, Soome ja Rootsi tehased moodustavad „kolmnurga“, mille tipud teineteist toetavad. Kui siin on probleeme, tuleb üle lahe abi. Ja Eesti üksused teevad üle lahe tehastele allhanget. Henriksson ei välista, et tulevikus teevad Soome ja Rootsi tehased hoopis Eesti tehastele allhanget!
 
4. Jätkuvalt tugev noorte spetsialistide oskusteave
Eesti tööjõul on hea kvalifikatsioon ja ehkki kogu aeg räägitakse tööjõupuudusest, on ABB endale seni edukalt kõik vajalikud ametimehed leidnud. Vähemalt siiani.
Henrikssoni sõnul on siinne õhkkond sarnane Põhjamaadega: töölistele ei pea kaks korda ütlema, mida ja kuidas on vaja asju teha. Aitab ühest korrast.
ABB on tublisti panustanud ka töötajate koolitusse. Näiteks tuulegeneraatorite tootmiseks vajalikke teadmisi Eesti ametikoolides ei jagata – järelikult tuli ABBl see kaader ise välja õpetada. Samuti teeb firma tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooli ning mitmete kutsekoolidega, näiteks Tallinna Polütehnikumi ning Tallinna Tööstushariduskeskusega.
Tähtsaks peab ABB ka firma maine kõrgel hoidmist. Et ei peaks inimesi tööle meelitama kõrge palgaga, vaid pigem hea nimega.
 
5. Eestlaste suur töötahe
Eelneva põhjal võib väita, et ABB on suutnud ümber lükata rea müüte - näiteks selle, et Eestis napib tööjõudu, või et tööstuse jaoks pole Eesti soodne ärikeskkond. Siit tuleb veel üks müüdimurdmine.
Nimelt väidab Henriksson, et kujutlus eestlastest kui laiskadest töölistest, kelle tootlikkus on madal, ei pea ABB puhul paika. ABB Eesti tehastes on töö tootlikkus ja inimeste motivatsioon samal tasemel mis Soome tehastes. Siin võib-olla isegi parem, ütleb ABB Balti riikide juht. Üheks põhjuseks on kindlasti töötajatele pakutavad erinevad hüved, ühena neist näiteks õppetoetus: tahad õppida – firma toetab.
 
6. Head sidemed Soome ja Rootsiga
Eesti läänelik-põhjamaalaslik kultuur läheb Henrikssoni arvates Soome ja Rootsi omaga hästi kokku. Siin on põhjused mõistagi ajaloolised ja peituvad Põhjamaade kapitali sissevoolus Eesti majandusse.
Pealegi lahte, nagu ütleb Henriksson, nagu poleksi enam Tallinna ja Helsingi vahel. Helikopter lendab paarikümne minutiga, laev pooleteise tunniga.
 
7. Hea võimalus tootmise laiendamiseks
ABB kontserni sees teeb Eesti üksus lobitööd tootmise laiendamiseks Eestis, sest näiteks Soomes pole ettevõttel selleks ruumi. Henriksson ei välista, et ABB Eesti võib tulevikus tehase rajada näiteks Narva või Tartusse, kus on veidi lihtsam tööjõudu leida.
Samas tuleb arvestada ka kontserni laienemispoliitikaga: uus tootmine luuakse sinna, kus kasvab nõudlus.
 
8. Maailmamajandus soosib tootmist Eestis
Henriksson leiab, et globaalsed majandustrendid soosivad tootmist nendes riikides, mille lähedal on nõudlus.  
Siin viitab ABB juht kahele asjale. Esiteks sellele, et trend tootmise kolimisest Hiinasse on hakanud pöörduma vastupidiseks. Mitmed tehased on Aasiast Euroopasse tagasi kolitud, mõistes et odava tööjõu riikides tekivad omad probleemid, näiteks on ühe tuulegeneraatori transportimine Hiinast Euroopasse äärmiselt ebaefektiivne. 
Teiseks töötab ABB praktikas Henrikssoni sõnul hästi mudel, kus nii-öelda ematehas on Soomes ja tütar-tehas toetab Eestist. 
  
ABB Eesti investeeringud

ABB Eesti toodab peamiselt tuulegeneraatoreid ja sagedusmuundureid. Mõlemat tootmist on mitu korda laiendatud.

Näiteks 2007.aastal investeeriti peamiselt komplektalajaamade tehasesse Maardus ning sagedusmuundurite tootmisse Jüris kokku ligikaudu 145 miljonit krooni.

Tänavu investeeriti ligi 200 miljonit krooni Jüris asuvatesse sagedusmuundureid ja tuulegeneraatoreid tootvatesse tehastesse.

2007.aastal loodi seoses tootmise laiendamisega ligi 250 uut töökohta, sel aastal täiendavalt ligi 100. Kokku töötab ABB Eesti tehastes üle 1000 inimese.

Esimesed tuulegeneraatorid pandi Jüris otsast lõpuni kokku 2007. aastal, varem toodeti vaid generaatorite komponente, peamiselt staatoreid ja rootoreid. Toodang müüakse maailma juhtivatele tuulepargitootjatele. Nendega sõlmitakse reeglina aastased lepingud, kokku näiteks 200–500 generaatori peale. Üks generator maksab ligikaudu miljon krooni.
 
ABB kontsern tegutseb enam kui 100 riigis ning seal töötab kokku üle 100 000 inimese.

Korobeinik käivitab uue “rate.ee” täiskasvanutele

Rate.ee asutanud Andrei Korobeinik (pildil) käivitab tuleval nädalal uue suurejoonelise sotsiaalse võrgustiku – täiskasvanutele suunatud MinuElu.ee. Seda mitte ainult Eestis, vaid terves Baltikumis, Venemaal ja Balkani maades, kus projekt käivitub domeenide classter.ru, znanci.com ja classpeople.com all.

Korobeiniku sõnul on veebisait suunatud 20aastastele ja vanematele ning selle peamine eesmärk on vanade kooli- ja sõjaväekaaslaste ning kolleegide otsing – midagi sarnast classmates.comi ja odnoklassniki.ru’ga – lisaks terve oma “internetielu” peegeldamine ja sõpradega jagamine.

Korobeinik nimetab uut saiti internetikasutaja “visiitkaardiks”. “MinuElu leheküljele saab importida teiste saitide profiile, näiteks pilte Flickrist, sõpru Orkutist, päeviku Bloggerist,” ütleb ta.
Inimesed panevad tema sõnul internetti väga mitmesugust materjali – päevikuid, pilte, videosid, tekste, isikuandmeid jne. Ent harilikult pole see kõik ühes kohas, vaid eri saitidel – pildid pildisaidil, videod näiteks YouTube’is, isikuandmed tutvumissaidil. MinuElu on Korobeiniku sõnul mõeldud selle kõige ühenduslüliks ja keskpunktiks.

Et leida vanu koolikaaslasi ja sõpru, kasutab MinuElu mitmesuguseid nimekirju. Korobeiniku kinnitusel on tal juba praegu mitmes riigis andmed 260 000 kooli kohta!

Raha kavatseb Korobeinik MinuEluga teenida reklaamist ja lisateenustest. “Reklaami saab sellel leheküljel hästi suunata. Näiteks kui sul on juuksurisalong Rakveres, siis pole mõtet reklaami osta Delfis. Selle asemel tasub saata sõnum Rakvere naistele vanuses 20–40,” räägib ta.

Rate.ee paar aastat tagasi 39 miljoni krooni eest EMT-le müünud Korobeinik on viimastel aastatel koos Allan Martinsoni ja investeerimisfirma Trigoniga käivitanud Rate’i kloonid riburada enam kui 20s Euroopa riigis. Ükski neist pole saavutanud ligilähedaseltki sellist populaarsust nagu Rate.ee Eestis.

MinuElu beetaversioon käivitub 2. oktoobril. Igas riigis on oma moderaator, täpselt nagu Rate’i saitide puhul. Esialgu on ­MinuElu keskkonnad eesti, vene ja inglise keeles. Ent tulevikus paarikümnes keeles.

Korobeinik loodab uue aasta lõpuks kümneid tuhandeid uue võrgustiku kasutajaid.

Mida arvab Andrus Ansip venelastest tegelikult?

See pole nüüd küll mingi ärilugu, õigupoolest astun täiesti teise teemasse, otse tulistele sütele. Aga 25. augustil, kui õhk oli Gruusia-Vene sõjalise kokkupõrke järel diplomaatilistest ja rahvuslikest pingetest paks, saatsin peaminister Andrus ­Ansipile elektronkirjaga mitu väga konkreetset küsimust teemal “Eesti versus Vene”.

1) Kas peaministri arvates on Eesti riigi seisukohalt kriitilisem küsimus majanduse ja eelarve probleemid või rahvuslikud pinged?
2) Miks Eesti valitsus hoiab kõige Venemaalt tuleva suhtes jäika marurahvuslikku joont, nii nagu Vladimir Putin Venemaal Lääne suhtes?
3) Kuidas peaks Eesti venelasteni jõudma objektiivne meediainfo?
4) Pärast “Märkamisaja” laulupidu kõlasid üleskutsed minna Lasnamäele venelasi peksma, Öine Vahtkond korraldab ebameeldivusi, Narva kaevurid teevad Venemaad toetavaid avaldusi. Kas peaminister näeb rahvuslike pingete kasvu ohtu Eestis?
5) Miks Eesti valitsus ei võiks teha üllast ja tarka poliitilist žesti ja kinkida ligi 100 000-le halli passi omanikule niisama Eesti kodakond­sust?
6) Mida tähendab üldse peaministri jaoks sõna “integratsioon”?

Suure viivituse ja kauplemise peale laekusid sel nädalal Ansipi vastused vaid kahele küsimusele.

“Ma ei ole kindel, et kõik need 100 000 mitte-Eesti kodanikku soovivad Eesti kodanikuks saada. Selleks ei tohi ega saa kedagi sundida. Niisama kodakondsuse andmine ei oleks aus ka nende kümnete tuhandete suhtes, kes on varem pidanud kodakondsuse saamiseks pingutama - keelt õppima ja eksameid tegema. Selliselt seda probleemi küll lahendada ei saa,” märgib valitsusjuht.

Integratsioon Eesti ühiskonda tähendab Ansipi arusaamist mööda “kõigi Eestis elavate kogukondade lõimumist meie riigi ja rahvaga”.

“Ja ma olen päris kindel, et tegelikult ­saavad valdav enamus eestlasi ja venelasi omavahel väga hästi läbi. Meil on ühine kodu ja tule­vik. Need protsessid võtavad palju aega ega ole kiire kampaania korras lahendatavad,” kirjutab ta.

Küsimustega koos saatsin Ansipile ühe ette­paneku, millega peaminister nõustus. Mõte oli anda osa integratsioonile mõeldud rahast selleks, et korraldada eestlastele Ida-Virumaa ringsõite.

Eesmärk oleks näidata, et sealkandis elavad täiesti normaalsed inimesed ja tegu on Eesti kõige kiiremini areneva tööstuspiirkonnaga.
“Teie ettepanekuga olen ma nõus - mida rohkem inimesed omavahel suhtlevad, seda parem,” leiab Ansip.

Ja oligi kõik. Mida valitsusjuht tegelikult Venemaast ja venelastest mõtleb, ta avalikult välja öelda ei tahtnud või ei julgenud.

Pärast artikli ilmumist Ekspressis sain anonüümsete internetikommentaatorite sõimualuseks. See näitas minu arvates taaskord Eestis valitsevat suurt viha, andestamatuse ja jäikuse doktriini. Aga mis sellest enam, kes tahab minuga sel teemal vaielda või teada, millele minu hinnang tugineb, palun kirjutage mulle toivo@ekspress.ee. Vastan ainult pärisnime alt tulnud kirjadele.

Hiinlased sepistavad Eesti tööriistadega SMS-teenuseid

IT guru Linnar Viigi osalusega mobiiliteenuste arendaja Mobi Solutions käivitas hiljaaegu äritegevuse Hiinas ning siseneb sel nädalal Bulgaaria ja Rumeenia turgudele.

Mobi tütarfirma Fortumo palub igaühele võimalust luua viie minutiga oma isiklik SMS-teenus ja teenida sellega raha. Teenuse käivitamise eest ei nõuta mingit tasu, samuti puudub kuumaks ja vajadus omada tehnilisi oskusi.

Hiinas ületab rahvaarv 1,3 miljardit inimest ja mobiiliturg kasvab mühinal. Nagu teistelgi turgudel pakub Fortumo seal nii väga primitiivseid kui ka pisut keerulisemaid SMS-teenuseid. Alates isiklikust info-, kampaania- või chat-teenusest, lõpetades programmeerimisoskusi nõudvate teenustega, ükskõik kui keerulised need ka poleks. Kõikide teenuste sisu on SMS-sõnumite saatmine, mille hinnast teenib teenuse käivitanud hiinlane 30-60 protsenti. Fortumo teeb Hiinas koostööd mobiilioperaatoritega China ­Mobile ja China Unicom.

Fortumo turundusjuht Martin Koppel ütleb, et Hiinas on ettevõte mõne kuuga saanud ligi 2000 klienti. Erinevalt näiteks eestlastest või põhjamaalastest eelistavad hiinlased tema sõnul luua pigem lihtsamaid teenuseid, mis ei vaja tehnilisi teadmisi, näiteks nagu SMS-chat või SMS-info.

“Hiinas on meie kliendid väiksemad veebiettevõtjad või inimesed, kes veebis toimetavad, näiteks blogi­jad ja foorumite omanikud,” märgib Koppel.

Fortumo SMS-teenused on kättesaadavad lisaks Hiinale ka Baltikumis ja Põhjamaades. Sel nädalal lisanduvad Bulgaaria ja Rumeenia, peagi ka Serbia. Edasine laienemine toimub Ida- ja Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias.

Fortumo võimaldab ka näiteks müüa oma YouTube’i video vaatamisõigust SMSi teel, samuti tšättida mobiilitsi Facebookis.

Kokku 6800 kasutajat kaheksas riigis on Fortumoga loonud üle 27 000 SMS-teenuse.

Eesti teadlased kloonivad 5 miljardit krooni väärt lehma

Tartus peaks 2010. aastal sündima lehm, kes hakkab lüpsma suhkruhaigetele vajalikku insuliini.
Ilma naljata! Maarjamaa üks seni uhkemaid teadusprojekte tiksub ilma suurema kärata Tartus Maaülikoolis ja ei tõota mitte ainult läbimurret Eesti geeniteaduses, vaid võib ka käivitada tõelise rahamasina.

Professorite Sulev Kõksi (pildil) ja Ülle Jaakma juhitava teadlasterühma kava kohaselt näeb hiljemalt viie aasta pärast Eestis ilmavalgust transgeenne kloonitud lehm, kes hakkab lüpsma piltlikult öeldes ämbrite viisi kallihinnalisi hormoone või antikehi. Ühe võimalusena näiteks suhkruhaigetele hädavajalikku insuliini.

Sellise “kuldvasika” aretamiseks ei pea teadlased leiutama midagi uut, vaid kasutama koos kaht laialt kasutusel olevat bioloogilist tehnoloogiat - kloonimist ja geenisiirdamist. Seda on maailmas seni tehtud üksikutel juhtudel.

Hoolimata ettevõtmise kõrgelennulisusest valitseb maaülikooli zoomeedikumi laboris ometi üsna unine ja rutiinne meeleolu. Säravad ainult Kõksi ja Jaakma silmad, kui nad püüavad Ekspressile selgeks teha, mis hookuspookus neil kavas on.

Lehm kui ravimikombinaat
“Eks ta üks paras “keetmine” ole,” tunnistab Kõks ettevõtmise keerukust. Kõigepealt tuleb teha katseklaasis valmis vajalik geen - see, mida on loomal vaja näiteks insuliini tootmiseks. Hoolikalt siiratakse see rakku, mis kasvab inkubaatoris väga nõudlikes tingimustes.

Võõra geeniga rakutuum sisestatakse munarakku. Kui hästi läheb, areneb sellest kloonembrüo. See siiratakse ühele tugevale ja tervele lehmale. Ja kui jällegi hästi läheb, siis nii umbes üheksa kuu pärast sünnibki transgeenne kloonvasikas, kes kasvab suureks ja hakkab tööle nagu ravimikombinaat.
“See on lõpmatu tootmisliin!” kirjeldab Kõks. “Tavaline lehm, kes sööb rohtu ja võib piltlikult öeldes kas või garaažis elada, kuid tema piimas on hormoon, mida saab suhteliselt kerge vaevaga sealt välja puhastada ja ravimitööstusele maha müüa.”

Ehkki maailmas pole keegi veel sellist transgeenset kloonlehma ostnud ega müünud, oletatakse tema turuväärtuseks pool miljardit dollarit (viis miljardit krooni).

Seejuures kulub tema aretamisele keskmiselt vaid umbes 10 miljonit krooni ehk 500 korda vähem!
Nende arvudega seoses on tähtis teada, et insuliini üleilmne turg on 100 miljardit krooni aastas ning üks lehm on võimeline lüpsma sellest kümnendiku. Kümme lehma kataks vabalt aastase vajaduse. Ja seda mitu aastat järjest.

Selline lehm-kombinaat võib toota insuliini, aga kloonida võib ka niisuguse lehma, kes toodab näiteks kasvuhormooni või erütropoetiini ehk spordimaailmas dopinguainena tuntud EPOt. Samuti mitmesuguseid antikehasid, millel põhinevad vähihaigete, reumahaigete jpt patsientide suure nõudlusega tulevikuravimid.

Transgeenne veis on Eesti teadlastele alles uute uurimissuundade algus. “Mõnes mõttes nagu sellitöö,” ütleb Kõks. Tulevikus on kavas kloonida ka transgeenne kits. Kitsel on omad eelised - lühem tiinuse periood ja kiirem kasv.

Kits, kes lüpsab ämblikuvõrku
Mis kitsedesse puutub, siis mainib Kõks üht Kanada teadustööd, mille kõrval kahvatub isegi siinne “kuldvasika” projekt.

Firma Nexia Biotechnologies aretab pisikest kitsekarja, mis lüpsaks ämblikuvõrku! See valguline ja terasestki tugevam materjal eraldatakse piirituse abil transgeensete kloonitud kitsede piimast, et sellest saaks tulevikus toota näiteks kuuliveste.

Projekti rahastavad NATO ning Kanada kaitseministeerium. Sama firma arendab ka kitsesid, kes toodaksid oma piimaga sõjalise tähtsusega vastumürki, mis kaitseks sõdureid närvigaasirünnaku eest.

Samuti on juba üle kümne aasta räägitud tulevikumeditsiiniga seotud nähtusest nimega ksenotransplantatsioon. Ehk ühe liigi, näiteks sea, organite, rakkude või kudede siirdamisest teisele, näiteks inimesele. Kuni selleni välja, et meil kõigil on tulevikus oma “geneetilisest kaksikust” põssa, kelle rakkudes on meie geenid ja kes “toodavad” meile vajadusel sobiva organi või hormooni.

Eestlased panustavad veistele ja ravimitootmisele, sest transgeensete veistega ravimeid toota on kümneid kordi odavam ja efektiivsem kui mis tahes muul meetodil. Näiteks hormoone võeti vanasti inimlaipadest või sigade kõhunäärmetest, kuid et saada paar annust haruldast hormooni, oleks tulnud maha nottida terve Eesti seakari.

Kõks räägib, et uuemal ajal sünteesitakse insuliini laboris, kus selle tootmine on umbes 30-40 korda kallim. Samuti on kallis ja ebaefektiivne aretada transgeenseid veiseid ilma kloonimata  - heal juhul hakkab sajast isendist paar ravimit tootma. Kloonimine annab aga kindla tulemuse, selle efektiivsus küündib 90 protsendini!

Kümmekond ebaõnnestunud katset
Maaülikooli teadlased on aasta jooksul teinud hulga kloonimiskatseid, kuid vähesed neist on lõppenud siirdamiseks sobiva kloonembrüo saamisega. Enamik kloonitud embrüotest on “kustunud” paar päeva pärast kloonimist, sest pealtnäha lihtsa tehnoloogia edu sõltub paljudest pisidetailidest.

Kõks siiski välistab võimaluse, et Tartus veise kloonimisega hakkama ei saada. Ainuüksi Euroopas on tänaseks kloonitud umbes 120 veist, USAs koguni 600. Esimene veis klooniti juba 21 aastat tagasi. Kloonimine kui selline on nii tavaline, et sel moel on maailmas paljundatud hulganisti koeri, kasse, hobuseid ja isegi tuhkruid.

Seevastu transgeenseid kloonloomi leidub maailmas üksikuid. Ja sellega tegelevad maaülikooli teadlaste kõrval väga vähesed uurimisrühmad.

Mõned kitsed näiteks toodavad praegu juba antitrombiin kolme, trombe lahustavat ravimit, mis esimese transgeense ravimina Euroopas müügile tuli. Esimeses järjekorras tulevad lisaks turule veel hüübimisfaktorid ning tromboosivastased ained.

“Kuldvasika” teostusrühm tahab 2009. aasta lõpuks Tartus embrüote kloonimise korralikult käima saada, et neid tuleks kui konveierilt. Seejärel leitakse kloonembrüotele sobilik hea tervisega ema, kes vasika ilmale toob.

Esimene kloonvasikas sünnib Kõksi hinnangul kõige varem 2010. aastal, ilma suurema meediakära ja šampanjaklaaside kokkulöömiseta. Ja keegi õnnelik Eesti lehmapidaja saab selle ajaloolise isendi “kasuisaks”.

Maailmas on sellised hullumeelsed teadusprojektid riskikapitalistide luubi all ning maaülikooli kloonimistöö pole erand. Ehkki Kõks kinnitab, et kavas on hakata ise ravimeid tootma, on mitu huvilist juba jaol. Üks Rootsi firma pakub Eesti teadlastele abi ravimite väljapuhastamisel ning üks USA firma nende turustamisel.

Arendustöö eetika piirimail
Kõksi kolleegi Ülle Jaakma hinnangul on transgeense veise kloonimine üdini riskantne ettevõtmine, mis paneb teadlastele suure vastutuse.

“Me töötame ju eetika mõttes piirimail. Teeme asju, mis looduses ei juhtuks. Püüame olla väikesed jumalad, kes korraldavad asju ringi,” räägib Jaakma. Seetõttu on töörühm tõstnud tähtsale kohale loomade elu ja tervise.

Mis sellisele riskantsele ettevõtmisele kannustab? Jaakma vastab: “Teadlast ajendab ikka kaks asja: sissekodeeritud uudishimu ja see, et töö läbi on võimalik inimestele perspektiivis midagi head teha.”

Veel üht tahavad Kõks ja Jaakma oma töö puhul rõhutada - et transgeense tehnoloogia juurutamise taga Eestis oli omal ajal praegune Tartu ülikooli rektor Alar Karis. “Tema meid tagant utsitas, et transgeense suurlooma asja ette võtaksime, ning ta on loonud ka selleks tingimused,” ütleb Kõks. Karis pakatab ettevõtmise suhtes optimismist tänagi.

Kuidas kloonitakse transgeenset superlehma?
1. Katseklaasis tehakse valmis geen, mida on lehmal vaja konkreetse hormooni või antikeha tootmiseks.
2. Geen siiratakse rakku ja see kasvab inkubaatoris väga nõudlikes tingimustes.
3. Võõra geeniga rakutuum sisestatakse munarakku. Hea õnne korral areneb sellest kloonembrüo.
4. Kloonembrüo siiratakse tugevale ja tervele lehmale.
5. Pärast üheksakuulist tiinust sünnib transgeenne kloonveis, kes hakkab tulevikus ravivalku lüpsma.

Eesti esimese kloonlooma ristivanemad
• Ülle Jaakma - Eesti Maaülikooli veterinaar- ja loomakasvatusinstituudi loomafüsioloogia professor ja sigimisbioloogia osakonna juhataja. Tegelenud sugurakkude kvaliteedi, munarakkude viljastuse ja embrüote kasvatamisega, lisaks kloonimise ja transgeensete loomadega.

• Sulev Kõks - Eesti Maaülikooli veterinaar- ja loomakasvatusinstituudi ja Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor. Ülikooli filosoofiadoktor molekulaarse biomeditsiini alal. “Mänginud” aastaid hiirte ja rottide geenidega, võttes neid ära ja pannes juurde, mistõttu tunneb geenitehnoloogiat nagu oma viit sõrme.

• Eesti Maaülikool - endine Põllumajandusülikool, mille veterinaar- ja loomakasvatusinstituudis on aastakümneid tegeldud sigimisbioloogia valupunktidega. Siin akumuleerunud tarkus ja laborid aitasid kaasa ka viljatusravi alustamisele Eestis.

Lätlased tasuvad tänu eestlastele oma arveid kioskites

Eesti firma Poohtech käivitas Lätis teenuse, mis võimaldab lõunanaabritel kohalikes Narveseni kioskites (R-Kioski sarnane kett) oma kommunaalarveid tasuda.

Skype-i endisele juhtinsenerile Toivo Annusele kuuluv Poohtech tegeleb online-piletisüsteemide ning e-makselahenduste arendamisega. Poohtechi Läti tütarfirma Cmart opereerib Lätis makselahendust, mis “teeb inimeste elu kergemaks tuues maksete lahendused neile lähemale.”

Teenusepakkujalt saadud arvel on triipkood, mis Narveseni kioskis sisse skaneeritakse ja mille alusel inimene arve ära maksab. Nii saavad lätlased juba mõnda aega mugavalt tasuda näiteks Lattelecomi, LMT, Tele2, G4Si, Neste, Viasati jpt tuntud firmade teenuste eest.

Cmart, mille etteotsa Riiga hetkel tegevjuhti otsitakse, kavatseb lähiajal teenustega laieneda ka teistesse riikidesse.

Tallinnas kontrollitakse Poohtechi süsteemidega ühistranspordis ID-pileteid. Paar aastat tagasi rääkis firma plaanist osaleda Euroopa suurlinnade e-pileti hangetel.

Eestlased tõid NATO peakorterisse värske õhu

Eestis on üks huvitav vähemtuntud ehitusfirma Ferdmaster, mis jäi silma eelkõige kahe asjaga.

Kohtla-Järvele kerkiva Viru Keemia Grupi uue õlitehase ehitusel valitseb mõneti ebaharilik olukord – ligi 60 miljardi kroonise aastakäibega rahvusvaheline ehituskontsern YIT teeb allhanget rohkem kui kolmsada korda väiksema aastakäibega Ferdmasterile.

Peamiselt äri- ja tööstushoonete ehitamisele keskendunud Ferdmaster on tuntud veel selle poolest, et sisustas terve NATO peakorteri Brüsselis konditsioneeridega.

Õlitehase ehituskonkursi võitnud Ferdmasteri tegevjuht Meelis Tint ütleb, et kuna tehase ehitusel on palju betoonitööd, poleks firma oma jõududega hakkama saanud. Selleks kutsutigi appi YIT betoonitiim. Tindi hinnangul ei võtnud suured ehitusfirmad õlitehase projekti kuigi tõsiselt, sest ehitushanke väljakuulutamisel polnud projektidokumentatsioon eriti heal tasemel ja seda on ehituse käigus tublisti täiendatud.

“Ferdmaster pole selline buumiaegne ettevõte, me pole kunagi ehitusbuumiga kaasa läinud,” ütleb Tint, kelle sõnul tegutsetakse 2000. aastast eesmärgiga saada Ida-Virumaa suurimaks ja parimaks ehituse peatöövõtjaks.

Tulevikuplaanides on firmal silmapiiril Ukraina turg, maad kuulamas on käidud Odessas.

Gruusia sõja puhkemise aegu sattus Ferdmasteri veebilehekülg kummalistel põhjustel Türgi arvutikelmide rünnaku alla, kes panid sinna üles Türgi lipu.

Yaika.com-i asutaja avab täna mikroblogi BIZI

Valentin Ivanov, kes tõi sel suvel turule sotsiaalse võrgustiku Yaika avab täna  mikroblogi BIZI aadressil bz.ee

Ivanov (pildil) ütleb, et BIZI on sarnane mikroblogimise teenus nagu tema rahvusvahelised eelkäijad, näiteks “veebi teadetetahvel” Twitter, kuid ta on eesti keeles ja mõeldud kohalikule internetikasutajale.
BIZI on lühiuudiste veebikanal, mõeldud nii eraisikutele kui ka firmadele. Eraisikud saavad selle kaudu sõnumeid saata oma sõpradele ning ettevõtted oma töötajatele, partneritele ja klientidele.
Ivanov toob näited, et eraisikust kasutaja teavitab näiteks oma sõpru, et läheb põnevale näitusele või et on vanalinnas lõunale minemas. Ning sõbrad saavad temaga liituda.

Riidepoe omanik aga kutsub BIZI kaudu kliente uute kollektsioonidega tutvuma või allahindlustele.
Sotsiaalse võrgustiku Yaika.com käivitas Ivanov sel suvel. See on tema sõnul keskkond, kus igaüks võib endale tekitada tele- või raadiokanali arvuti abiga. Vaja läheb vaid veebikaamerat, arvutit ja internetiühendust. “Yaika on Euroopa esimene sotsiaalne meediavõrgustik,” ütleb Ivanov.

Mul pole võimalik erinevates sotsiaalsetes võrgustikes ja veebikommuunides niisama aega surnuks lüüa. Aga nii BIZI kui ka Yaika jätavad päris hea mulje. Yaika puhul häiris siiski veel eelmisel nädalal see, et keskkond vahendas pesuehtsat pornot. Tõsi küll, pärast seda kui olin selle kohta pärinud, porno kadus.

“Nii BIZI kui ka Yaika kohta kehtib üks ja sama reegel - ei pornole, roppustele ja solvamistele,” kinnitab Ivanov.

Sõõrumaa rajab kunstimuuseumi

Kunstilembene ärimees Urmas Sõõrumaa (pildil) asutas hiljuti sihtasutuse US Kunstifond, mille tegevuse üks eesmärk on rajada uus kunstimuuseum.

Millega täpselt tegu, pole teada. Sihtasutuse juht Priit Maran ütleb vaid üht: “Vara on rääkida.”

Äriregistrist võib aga välja lugeda, et sihtasutuse üks eesmärk on põhikollektsiooni eksponeerimiseks ja näituste ning muude kultuuri­ürituste korraldamiseks rajatava muuseumi projekteerimises osalemine ja selle püstitamise korraldamine. Lisaks tahetakse tegelda kunsti propageerimise, heategevuslike kunstialaste seminaride ja näituste korraldamise, kunsti ja kultuuri edendamiseks raha kogumise, stipendiumite ja toetuste jagamise ja muude kunstialaste ettevõtmistega.

Ideele rajada kunstimuuseum viitas Sõõrumaa ka Ekspressile hiljaaegu antud intervjuus. Ta ütles, et tahab Rotermanni keskusesse rajada 2011. aastaks kunstihoone, kus võiks olla erategijate kunsti, tuhandeid ja tuhandeid pilte. “Minu sisetunne ütleb, et ühiskonnale, kust oled oma tulu teeninud, tuleb ka tagasi anda. Sellepärast ma tegelen täna selliste asjadega nagu oma kunstikogu, mida ma teen natuke ühiskonna pärast. Mul on praegu üle 600 hea pildi hoiustatud ja telesilla valve all,” ütles Sõõrumaa.




31 queries. 0.5160 seconds.