Monthly Archive for June, 2009

Taivanlased viivad Eesti firma Aasia turule

fortumo

Eesti mobiiliteenuste arendaja Fortumo kavandab läbimurret Aasias, fookuses Hiina, Malaisia, Indoneesia, Taivan jt riigid. Et sealkandis edu saavutada, palgati Tartusse tööle taivanlaste müügitiim.

Fortumo – tee ise endale SMS-teenus viie minutiga ja teeni sellega raha! – on üks vähestest Eesti nn uue meedia valdkonna (mobiil+internet) firmadest, kes mõistab õht globaalse äriedu põhivalemit: müü, müü ja veelkord müü.
Sest sul võib olla maailma parim tarkvara, teenus või lahendus, aga kui inimesed seda ei tea ega osta, võid selle kodus „sisse soolata“.

Regioonijuht Chang

Fortumos haarati aga härjal sarvist ning palgati firma Tartu esindusse tööle võimekas Aasia regioonijuht – taivanlane Po Han Chang. Mees, kes varem juhtis sealkandis Saksa kontserni Fox Mobile’i (endine Yamba) äri (mobiilihelinad, -logod jms meelelahutuskraam), ajab nüüd Eesti asja Fortumo palgal. 

„Pole väga palju ettevõtteid, mis saaksid väita, et nad pole teinud üldse müüki, ent  kasutajaid ja raha voolab uksest ja aknast sisse,“ räägib Fortumo tegevjuht Martin Koppel. „Meie igatahes ei saa käed rüpes lootma jääda, et oleme järgmine Twitter, Youtube või Facebook.“ Kõik nimetatud saavutasid oma populaarsuse suhteliselt kiiresti ja pingutusteta.

Skype’i eeskujul

Kui mõne Eesti firma kohta öeldakse, et ta tahab korrata Skype’i edulugu, kihistab nii mõnigi naeru. Ent Skype on oma organisatsioonilt ja ärikultuurilt paljudele Eesti ambitsioonikatele firmadele suurepärane eeskuju. Niisamuti Fortumole.

Kui Skype aastaid tagasi komeedina telekomitaevasse sööstis, räägiti palju selle asutajatest Niklas Zennströmist ja Janus Friisist, samuti eestlastest arendustiimist, eesotsas Toivo Annusega.

Ent mitmed võtmeisikud firma eduloos jäid tahaplaanile. Näiteks loovjuht Malthe Sigurdsson, kes lõi suure osa Skype-i kuvandist ja kasutajaliidesest. Samuti Taavet Hindikus, kes sillutas Skype-ile teed just Aasia turgudel.

Po Han Chang on nüüd teesillutaja Fortumole sealsamas. Võtmeisik tagaplaanil.

Firma kohta leiab Tartus elav taiwanlane  vaid kiidusõnu: „Tegu on ühe loovama ärimudeliga veebi-ja mobiiliteenuste valdkonnas, mida ma tean. See töö on võimalus, millest olnuks raske loobuda.“ Tõelise kosmopoliidina, nagu paljud tehnoloogiavaldkonna müügigurud, polnud Po Hanil raske Eestisse elama kolida.

Fortumo Aasia-ambitsioone realiseerib Tartus veel teinegi Po Hani kaasmaalane - taiwanlanna Yichun Liu, kelle ampluaa on turundus ja kliendisuhted.

Igas riigis erinäoline teenus

Fortumo on internetiportaal, mille kaudu võib iga inimene või firma ilma erioskusteta teha ja käivitada oma SMS-teenuse.

Näiteks SMS-hääletuse, SMS-tarbijakampaania, SMS-vestluse, samuti kasutada tulu teenimiseks SMS-makset ilma stardi- ning püsikuludeta.
Teenuse looja ehk klient teenib olenevalt riigist 40-60 protsenti SMSide käibest. Fortumole jääb reeglina viis protsenti ning ülejäänud korjab endale kohalik mobiilioperaator.

Näiteks kui üks firma loob veebimängu, saab ta selle eest Fortumo abil mängijatelt raha küsida. Kui mängima pääsemiseks peab saatma näiteks 10kroonise SMSi, laekub mängu loojale sellest kuni 6 krooni.

Koppeli sõnul on erinevates riikides SMS-äris erinevad arusaamad, harjumused ja seadusandlus. Fortumo ei saa igas riigis tegutseda ühtmoodi.
Suured India ja Hiina paistavad silma erilise nõudlikkusega, kuid õnneks on olemas mees, kes tunneb neid hästi – Po Han.

“Aasia on paras pähkel, kuid selle kasuks räägib hiiglaslik rahvaarv ning see, et inimestele meeldib sõnumeid saata,” märgib Koppel. Näiteks Malaisias saadab üks mobiilikasutaja päevas keskmiselt 20 sõnumit!

Hiinasse täiesti uus ärimudel

Po Han leiab, et Fortumo ärimudel on Aasia jaoks täiesti uus, sest SMS teenused olid seal seni  kättesaadavad vaid suurtele firmadele. Fortumo näeb oma klientidena aga pigem väiksemaid firmasid ja eraisikuid.

 „Hiinas on täiesti võimalik äri teha. Seal võib meie teenuste kaudu liikuda 7000 sõnumit päevas,“ ütleb Koppel. „Peamine aur läheb kasutajate harimisele, samuti võivad turu regulatsioonid lambist muutuda.“

Ei taha ette kujutadagi, mis juhtuks siis, kui keegi kurikaval hiinlane teeks Fortumo kaudu kommunistlikku parteid kompromiteeriva teenuse. Koppel ütleb, et isegi SMS-teenustel on range tsensuur peal, mis eeldab ka ettevõtte poolt tugevamat kontrolli, et mitte vastu näppe saada.

Mis Euroopas tundub tavaline, võib Aasias olla rangelt keelatud. Näiteks igasugused täiskasvanute teenused – keelatud! Hasartmängud ja loteriid – keelatud! Mõnes riigis, näiteks Indoneesias, on ka SMS kui maksevahend keelatud. Po Han teab seda kõike.

Võimud kutsusid Fortumo hindu pärast “kohvile”

Mis Indiasse puutub, siis seal peab Fortumo oma plaane veel lihvima.
Probleem seisneb selles, et India mobiilioperaatorid võtavad SMSi hinnast 70-80 protsenti endale. Kui Fortumo võtab oma osa viis protsenti, siis teenuse loojatele peaaegu et ei jäägi. Mis oleks siis müügiargument?

Teisalt on India turg tõeliselt suur ja inimesed võtavad sõnumiäri hästi omaks. „Kui Skandinaavias ollakse loiud SMSidega äri tegema, siis Ida-Euroopas ja eriti Indias haaratakse võimalustest krapsti kinni,“ räägib Koppel.

Selgub, et välismaiste spetsialistide Eestisse tööle värbamine pole sugugi lihtne. Olgugi, et siin räägitakse IT teenuste ekspordist ja avatud majandusest.

Skype on aastaid vihjanud raskustele väljaspoolt Euroopa Liitu tulevatele proffidele  Eesti elamis- ja tööloa saamisel. Fortumo kogemustesse kuulub aga lausa jutuajamine kaitsepolitsei ametnikega. 

Koppel räägib, et tudengiorganisatsiooni AIESEC kaudu leiti firmasse praktikale üks hindu. Eesmärk oli ta välja koolitada, et ta hiljem Fortumo äri Indias ja Pakistanis käima aitaks lükata.  

„Kui tahtsime tema elamisluba pikendada, helistati meile kaitsepolitseist ja kutsuti kohvile. Uuriti, miks ta peaks siia jääma, kas me oleme taustakontrolli teinud ja ega ta äkki ei kujuta ohtu Eesti riigi julgeolekule,“ räägib Koppel.

Paberimajandus Fortumot ei üllata. Po Hani elamisloa saamiseks tuli tõestada, et Euroopa Liidust poleks sellise kvalifikatsiooniga spetsialisti leitud.

Eesmärk 2009: +10 riiki. Silmapiiril USA

Sel aastal tahab Fortumo käivitada oma teenused veel vähemalt kümnes uues riigis. Lisaks „riskantsemale suunale“ Aasiale on luubi all Euroopa.
Suurema koostööprojekti raames kaetakse lähikuudel Lääne-Euroopa riigid Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania, Portugal ja Belgia.

Skandinaavias ja Ida-Euroopas tuntakse Fortumo juba päris hästi. Lähiajal saavad firma teenustega raha teenima hakata näiteks slovakid ja horvaadid. 
Samuti pole eestlased kõrvale jäänud USA turust, mis võetakse tõsisemalt ette ilmselt 2010. aastast.

Seal on Koppeli sõnul aga oma terav probleem: tugev regulatsioon.
USA korra kohaselt peab igale teenusele vastama üks lühinumber. Mujal identifitseeritakse Fortumo teenuseid aga märksõnade järgi.

„Kui meil oleks USAs 30 000 klienti, peaks meil olema 30 000 lühinumbrit, mis tähendaks, et peaksime oma teenust muutma. Samuti kardame USA puhul võimalikke kohtuasju: avatud platvormiga äri, nagu Euroopas, pole seal võimalik. Piisaks sellest, et üks meie pahatahtlik klient tegeleb seal musta äriga ja meid tõmmataks terves riigis maha.“

Teisest küljest jällegi, vaadates kui palju aega kulutavad ameeriklased internetile ja sotsiaalsetele võrgustikele, tundub USA turu potentsiaal põhjatu.

Kuhu on Fortumo jõudnud viie aasta pärast? „Ei tea, see on meie äris terve igavik,“ ütleb Koppel. 

Üle 50 000 Fortumo teenuse

  • Fortumo abil on teenuseid võimalik luua lisaks Eestile Poolas, Rumeenias, Bulgaarias, Serbias, Hiinas, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Lätis, Leedus, Tšehhis, Hiinas ja Malaisias.
  • Maikuu keskpaiga seisuga oli üle 21000 teenusepakkujat loonud Fortumo abil enam kui 56000 SMS-teenust 14 riigis. Sõnumite arv kasvab iga kuu üle 10 protsendi.
  • Fortumo peamisteks klientideks on internetipõhised suhtlus-, info-, meelalahutus-, ja ärikeskkonnad ning internetiportaalid, aga ka raadiojaamad, kohalikud ajalehed ning reklaamifirmad. Fortumoga liitumine on tasuta.
  • Kasutajatest 5-7 protsenti on aktiivsed ja teenivad oma teenustega raha. Ligi 70 protsenti teenustest on loonud niiöelda uudishimulikud, kes testivad platvormi.
  • Fortumo 2004. aastal Eestis käivitatud teenus “Igaühe M-äri” võitis 2005. aastal World Summit Awardsi Eesti eelvoorus e-äri kategoorias 1. koha. 2007. aastal eraldas Mobi Solutions “Igaühe M-äri” teenuse eraldi ettevõttesse Fortumo, eesmärgiga luua paremad eeldused teenuse ekspordiks. 2007. aastal käivitati korraga teenused seitsmes Baltikumi ja Skandinaavia riigis.
  • 2009. aastal valiti Fortumo Mobile Monday Peer Awardsil maailma 20 huvitavaima mobiilialase idufirma hulka.
  • Fortumo.com portaali haldav firma Fortumo on Eesti juhtiva mobiiliteenuste pakkuja Mobi Solutionsi tütarettevõte. Mobi Solutionsi suuremad osanikud on Linnar Viik, Rain Rannu, Veiko Raime, Veljo Otsason, Janek Pello ja Lauri Kinkar.

Lugu ilmus ajakirja HEI juuninumbris.

Salapärane Eesti firma arendab moodsaid “lutikaid”

bps

Eesti üks mõistatuslikumaid tehnoloogiafirmasid Borthwick-Pignon Solutions töötab välja kõrgtehnoloogilisi “lutikaid” ehk jälgimisseadmeid. Neid peaksid kasutama hakkama Briti ja USA politsei, turva- ning logistikafirmad.

Borthwick-Pignoni lõi juba kaheksa aastat tagasi brittide duo Leon Borthwick ja Paul Pignon. Tartu Tehnoloogiapargis asuti välja töötama innovaatilisi audiovisuaalseid jälgimissüsteeme, mida on hiljem testitud erinevates töökeskkondades nii Suurbritannias kui ka USAs. Ent seda kõike teavad vähesed, sest ettevõte hoiab väga madalat profiili.

Firma vaikib

Nägin kurja vaeva asjaosalistelt info saamisega. Kuhu on kaks varem Ericssonis töötanud britti oma delikaatse arenduse ja äriga tänaseks jõudnud, selle kohta jäi lõplik selgus saamata. “Kuna infotehnoloogia on äärmiselt kiirestiarenev ja muutuv valdkond, on innovaatiline tootearendus keeruline, aeganõudev ja finantsiliselt kulukas protsess,” kurtsid Pignon ja Borthwick eelmisel aastal.

Ent kui uskuda “lutikafirma” Borthwick-Pignoni kodulehekülge, on ettevõttel pakkuda mõned üsna huvitavad tooted. Füüsikaharidusega briti väidavad, et seni puudusid kaubaomanikel ja logistikaoperaatoritel ammendavad võimalused vältida või ennetada ohte nagu kauba vargus, pettus või illegaalne immigratsioon. Kaubakonteinerid ja sõidukid kadusid ja jäidki kadunuks või hüljati hiljem tühjadena.

Et väärt saadetisi kaitsta asusid Borthwick ja Pignon Eestis välja töötama jälgimisseadmeid. Nüüd on olemas tooted BPS TecBox ja BPS TecHead.

Plaan: müüa 10 000 “lutikat”

Ainuüksi 2008. aastal plaanis ettevõte neid seadmeid müüa 10 000.
Suurt mobiiltelefoni meenutav TecBox, millega seoses võttis firma endale kaubamärgi “Surveillance in the move” (jälgimine liikumisel) kinnitatakse kaubakonteineri, sõiduki, laeva vms külge. See jälgib nende suhtes ja ümber toimuvat, näidates näiteks seda, kes, millal ja kuidas konteineri avas.
Seade jälgib reaalajas ja salvestab. Selles on ühendatud liikumis- ja temperatuuriandur, videokaamera, mikrofon, diktofon ning infrapunavalgus. TecBox on võimeline saatma SMSe ning seda saab mobiilselt positsioneerida. Kaubaomanik saab nii päeval kui ka öösel hea ülevaate oma vara teekonnal toimuvast, seda kasvõi oma mobiiltelefoni vahendusel.

Lisaks sellele, et sõiduk või kaup ei lähe enam niisama kaduma ega saa omaniku teadmata kahjustatud, annab TecBoxi kasutamine teisigi eeliseid. Seeläbi vähenevad näiteks kauba transpordi kindlustuskulud.

Kui TecBoxi infrapunaandur täheldab objekti ümber liikumist, asub ta kohe seda salvestama, kuni liikumine lakkab. Seejärel analüüsib seade liikumise iseloomu ning saadab vajadusel omanikule välja hoiatussõnumi. Seadmele saab ka kaugjuhtimise teel konkreetseid käsklusi anda, näiteks et see saadaks salvestatud failed keskserverisse.

bps2Täpsed andurid salvestavad kolme meetri raadiuses objekti ümbruses toimuva ka siis kui objekt on pandud täielikult pimedasse ruumi. TecBox võib töötada tõrgeteta kuni 85kraadides kuumuses või 10 kraadise külma korral.

Üks imeseadme nõrkusi on selle aku kestvus – firma lubab, et aku peab vastu kuni 60 päeva. Tugevusena nähakse aga seda, et selle installeerimine toimub minutitega – ühenda TecBox vaid arvutiga, sea paika jälgimise parameetrid ja “aktiveeri” seade.

Universaalne seade

Borthwick ja Pignon leiavad, et TecBoxi võib kasutada igal pool, kus turvalisus on tähtis - hotellides, ladudes, poodides, luksusjahtidel, karavanidel, taksodes jne.

Pignon seletas 2006. aastal ajalehele Postimees, kuidas TecBoxist võib kasu olla luksusauto omanikule: «Inimene ostab oma kalli auto kaitseks sellise seadme. Kui autosse sisse murtakse, annab seade häire ning edastab video ja heli serverisse. Autoomanik saab häire mobiiltelefonile, logib end jälgimisfirma serverisse sisse ning kontrollib, kas asi on tõsine või kõigutas tema kallist autot lihtsalt kapotile hüpanud kass.»

Ka sularahaautomaate jms saaks seadme abil jälgida. Keegi ei pea istuma pidevalt monitori taga, et vaadata, mis seadme vaateväljas toimub. Pilgu saab peale heita alles siis kui seade on andnud häire.

Teine firma hitttoode – TecHead (Ninja) kinnitub inimese, näiteks politseiniku või turvamehe külge, täpsemini tema vööle. See on juhtmevaba ning varustatud nii kaamera kui ka mikrofoniga.

Kaitseb riskivaid töötajaid

Firma enda hinnangul aitab TecHead kaitsta riskantsetes ametites töötavaid inimesi selliste ohtude eest nagu terrorism, vandalism, solvangud või füüsiline rünnak. Seadme kogutud infot võib hiljem vajadusel kasutada kohtus tõendusmaterjalina, salvestub nii intsidendi kuupäev kui ka kellaaeg.
Kriisiolukorras annab Ninja-seade aga rünnaku all oleva isiku kolleegidele otsepildis teada, et asi on tõsine. Selleks võib rünnakualune vajutada ka seadme paanikanuppu. Seejuures on TecHeadi nugav kanda ning see jääb peaaegu märkamatuks.

Sarnaselt TecBoxiga on ka TecHead varustatud GPSiga ning võimeline saatma SMSe. Borthwicki ja Pignoni leiavad, et TecHeadi võib edukalt kasutada ka haiglapersonal, piletikontrolörid, liiklusreguleerijad, sotsiaaltöötajad ning isegi sõiduõpetajad ja ööklubi uksel seisvad turvamehed.

bps3Borthwick-Pignoni andmetel on jälgimisseadmeid testinud nii USA kui ka Suurbritannia firmad. Samuti teavad selle võimekust mõned Eesti riigiasutused. 2006. aastal sõlmisid Borthwick ja Pignon seadmete rendilepingu ühe Eesti suurettevõttega. Koostöö lõppes aga kiiresti tänu kliendi erinõuetele.

2007. aastal investeerisid ettevõtte omanikud Borthwick ja Pignon tootearendusse üle 1 miljoni krooni. Lisaks on omanikud rahastanud firma tegevust käbi pikaajaliste laenude. Paar aastat tagasi liitus investorina briti ärimees Mick Nichol-Smith, kes finantseeris ettevõtmist ligi 600 000 krooniga.

Ettevõtte palgal on vaid mõni üksik töötaja. Eestlasena töötab projekti heaks näiteks Indrek Rebane. Hiljuti koliti arendus Tartu tehnoloogiapargist Tallinnasse Kadriorgu.

Oma klientidena on Borthwick-Pignon nimetanud Briti lennujaamade operaatorfirma BAA, Dublini lennujaama ning Prantsuse raudteeoperaatori SYTRAL.

 

Pignon: tootearendust teeme Eestis

Lühiintervjuu ettevõtte asutaja ja idee autori Paul Pignon’iga.

Miks on Borthwick-Pignon registreeritud Eestis?

Äripartner Borthwick oli Eesti resident (võttis Eestist naise) ja leidsime, et Eesti on uue äri alustamiseks hea paik.

Kui suur osa firma tegevusest on Eestis?

Meil on küll ka Suurbritannia haru, kuid kogu tootearendus toimub Eestis. Meil on sidemed mitmete Eesti teadusasutustega, kuid siiani pole me tegelikult nende kompetentsi veel kasutanudki.

Aga kliendid?

Mis kliente puudutab, siis mul pole ilma juhatuse nõusolekuta õigust neist rääkida. Samuti ei saa ma rääkida meie uutest toodetest, sest praegusel ajal on selline informatsioon üsna tundlik.

Kas Eesti on firma jaoks jätkuvalt soodne keskkond?

Olukord on siin küll muutunud võrreldes selle ajaga kui me alustasime. Aga me oleme ikkagi üsna rahul Eesti majanduskeskkonnaga.

 

Borthwick-Pignon osaleb Euroopa Liidu SAMURAI teadusprojektis

Firma osaleb partnerina Euroopa Liidu poolt rahastatavas teadusprojektis SAMURAI, eesmärgiga välja töötada intelligentne jälgimissüsteem, mida saaks kasutada inimeste ja sõidukite jälgimiseks kriitiliste infrastruktuuriobjektide (nagu näiteks lennujaamad, bussijaamad jm) sees ja ümbruses. Et tuvastada isikud, kelle käitumine on tavatu või kahtlustäratav.

Firma käekäiku teadvad inimesed väidavad, et SAMURAI on Borthwick-Pignoni jaoks väga oluline elushoidmise allikas.

SAMURAI projekt koondab kokku kaheksat partnerit, kelle hulgas on lisaks Suurbritannia, Itaalia, Poola ja Prantsusmaa firmad. Tegevust juhib Londonis paiknev Queen Mary University

Projektiga seotud niiöelda nõustajate grupist leiab sellise suure tegija nagu IBM kõrvalt veel teisegi Eesti firma – Skorpioni Julgestusteenistuse.

Lugu ilmus ajakirja Inseneeria juuninumbris.

Prantslased hädas, mida osta Eestist 700 miljoni eest?

mbda

Teatavasti soetas Eesti riik 2007. aastal Rootsi firmalt SAAB ja Prantsuse firmalt MBDA enam kui miljard krooni maksva õhutõrjesüsteemi. Lepinguga kaasnes vastuostukohustus ehk rootslased ja prantslased pidid meilt samaväärse summa eest kaupa vastu ostma.

SAAB täitis oma ligi 300 miljoni kroonise ostukohustuse kergema vaevaga, investeerides oma Eestis asuvatesse allhanketehastesse. Kuid prantslased on Ekspressi andmetel püsti hädas küsimusega, mida osta Eestist 700 miljoni eest.

Nad tahtsid osta LED-lampe sadamate tarvis, kuid Prantsuse ametiühing tõstis kisa ja ost jäi katki. Siis leiti Eestist tehas, mis tootis seadmeosi rongiveeremile. Prantslased soovisid mitukümmend koormatäit ja kohe. Tehas suutis toota aga vaid ühe koorma kuus. Huviorbiidis oli ka tsinkimistehas Galvex, kust Prantsusmaa Renault’ tehased võinuksid plekki osta, ent see osutus liiga kalliks.

Vahepeal levis kõlakas, et prantslased soetasid Sakust hiigelkoguse õlut, kuid Saku Õlletehas lükkas selle väite ümber. Lõpuks võidakse Eestist osta hoopis puitu.

Fotol on MBDA tehase toodang




31 queries. 0.2650 seconds.