'Innovatsioon' arhiiv

Kas sinu mobiilis sisalduvad andmed on turvatud?

vierumakiEesti tehnoloogiafirma Fromdistance asutaja Jouko Vierumäki (pildil) ütleb, et nutitelefonid meie taskus kubisevad delikaatsest infost, mille turvalisuse üle pole keegi siiani eriti mõelnud. Keegi peale Fromdistance’i.

Fromdistance on Tallinnas tegutsev tarkvarafirma, mis arendab äriklientidele mobiilseid teenuseplatvorme ja rakendusi ning müüb neid vahendajate kaudu lõppkasutajatele. Ehkki ettevõte on vaid viis aastat vana, leiab tema toodete kasutajaid enam kui sajast riigist.

„Jah, ses suhtes oleme igav firma, et teinud ühte ja sama asja juba viis aastat,” muigab Vierumäki. Firma põhitoode on Fromdistance MDM – äriklientide ühtne mobiiliplatvorm, mis annab turvalisuse, mugavuse ja rahalise kokkuhoiu. Kuidas?

Operaatorid ei saa aru

Vierumäki arvates ei saa mobiilioperaatorid klientide vajadustest aru. Nad müüvad kliendile telefoni (makstes sellele peale) ja teevad temaga siduva lepingu. Aga tähelepanuta jääb asjaolu, et rahvusvahelised kliendid peavad lepingud sõlmima igas riigis eraldi eri mobiilioperaatoritega. Samas on teenused ja tingimused riigiti väga erinevad.

„Vodafone on küll püüdnud teha klientidele globaalseid pakkumisi, kuid neilgi ei ole õnnestunud mingit ühtset teenuste portfelli luua,” ütleb Vierumäki. Ta toob näiteks omaenda firma, millel on esindused viies riigis – peakontor Eestis, harud Soomes, Norras, Hispaanias ja Itaalias. Ei ole ühtki operaatorit, kes tegutseks kõikides neis. Igas riigis tuleb sõlmida eraldi leping.

„Meie pakutav platvorm võimaldab eri operaatorite teenuseid ühtselt hallata. Aitame ettevõtjail luua ühtse infrastruktuuri nii mobiilidele kui ka arvutitele,” räägib Vierumäki.

Probleemid telefoniga

Fromdistance’i tarkvara on nagu garantii, et ettevõtte mobiilside toimib sujuvalt ja probleemivabalt ning on kenasti kontrolli all. Millal meil tekivad tavaliselt oma telefoniga probleemid?

Siis, kui on vaja teha tarkvarauuendus, laadida mõni teenus. Ka siis, kui vahetame telefoni uue vastu, kaotame selle hoopis ära või see varastatakse (Vierumäki sõnul ei ole midagi lihtsamat kui mobiiltelefoni vargus).

Fromdistance’i abiga suuremaid probleeme ei teki. Uuendused toimuvad märkamatult, vanad andmed ilmuvad justkui imeväel uude telefoni, kaotatud info taastatakse, sest sellest on varukoopia jne. Samuti võimaldab ühtne platvorm teha ühe firma erinevatele telefonidele individuaalseid uuendusi ja ligipääse (mitte kõik firma töötajad ei pea saama ise alla laadida asju, vaid valitud), takistada teadmatusest tuleva nuhkvara alla laadimist telefoni või vaadata, kuidas liiguvad telefonides andmed eri aegadel ja võrkudes.

Oluline on Fromdistance’i platvormi lihtne ja mugav klienditugi. Tavaliselt lähme me väga närvi ja kurjaks, kui ei saa mingil tehnilisel põhjusel mobiiliga ligi oma e-kirjadele või mõnele muule teenusele. Nüüd tehakse aga probleemi lahendamine puust ja punaselt ette.

Kadunud äri- või riigisaladused

Kõige olulisem Eesti firma teene näib olevat andmete turvalisus. Piisab, kui suures firmas või riigiasutuses läheb kaduma paar telefoni ning sellega võivad kadunud olla ka ärisaladused või koguni riigisaladused.

Vierumäki märkab sideturul kummalist olukorda – kaabelsidevõrkude turvamiseks kulutatakse väga palju rohkem raha kui mobiilivõrkude turvamiseks. „Püsivõrkudes on tulemüürid, viirustõrje, WPA sertifikaadid. Kuid mobiilinduses ei ole praktiliselt midagi ja see on väga alarmeeriv!” tunnistab Vierumäki. „Mina hoian oma telefonis oma põhilist kalendrit juba aastaid. Kui see satub valedesse kätesse, võib praktiliselt kogu mu elu ära kirjeldada: kus käin, kellega suhtlen, millele kulutan aja.”

Üks Fromdistance’i kliente on Soome parlament. Seal töötab 200 saadikut, pluss veel ligi 500 muud palgalist. Neist pea kõik kasutavad nutitelefone ja on oma tööst lähtuvalt kogu aeg liikvel. Nad suhtlevad tihedalt omavahel ja maailmaga, nende telefonidest leiab tuhandeid kontakte, märkmeid jm. Sisuliselt hoiavad nad suurt hulka väga delikaatseid andmeid oma taskus. „Ma ei näe põhjust, miks me ei võiks koostööd teha ka Eesti riigikoguga,” leiab Vierumäki.

Joosevad maratoni

Eestisse kolis ja siin ettevõtte asutas Vierumäki viis aastat tagasi. Esimesed neli aastat kulus aktiivsele tootearendusele, alles nüüd on jõulisemalt globaalsele turule mindud. „Jookseme maratoni, mitte sprinti,” ütleb Vierumäki.

Varem töötas soomlane ligi 15 aastat Soomes ja Itaalias. Itaalias juhtis Telecom Italia tütarfirmat Neticos, kus kogeski esimest korda vajadust mobiilsete seadmete haldamise teenuste järele. Uurinud veidi turgu, tegi mees jahmatava järelduse – konkurente ei ole! Tekkis küsimus: kas järelikult siis ei ole ka äri?

Äri on, sest inimeste mobiilsus kasvab pööraselt. IT-haldust pakuvad küll suured USA tegijad nagu Microsoft, IBM või HP. Kuid neil on kaks probleemi – esiteks ei ole nad mobiiltelefonidele väga mõelnud. Ja teiseks on nad keskendunud vaid kõige suurematele klientidele. Eestist võiks nende kliendid olla ehk vaid mõned – Swedbank ja Eesti Energia. Teised ei jõuaks sellist investeeringut endale lubada. 

Vierumäki: „Eestis on ettevõtted veel vähe mobiilsed. Väikefirmad ei ole mobiilsusse investeerinud. Suurtel on aga peakontor üldjuhul kusagil mujal ja sealt kantakse hoolt. Meie tüüpilisel kliendil on 50 või enam äritelefoni. Selliseid firmasid ei ole Eestis väga palju.”

Igameheajakirjanduse tööriist

Lisaks mobiiltelefonide haldust hõlbustavatele lahendustele pakub Fromdistance ka teenuseid, millega tehakse mobiilset ajakirjandust või nii-öelda kodanikuajakirjandust.

Mobile Professional Reporteri teenus võimaldab meediafirmadel reporterite tehtud pildid või videod mõne hetkega väljaande võrguküljele üles panna. Veebiportaalide jaoks on uudiste edastamise kiirus üks olulisemaid asju.

Mobile Citizen Reporteri teenusega saab aga igaüks saata momentaanselt oma tehtud pilte või videoid soovitud väljaandele. Kuna sama hästi kui igaühel on kaameraga telefon taskus, võib ette tulla põnevaid olukordi või kaadreid, mida võrguväljaanded heameelega avaldavad. Teenus valiti Amsterdamis 2007. aasta kõige uuenduslikumaks.

Mõlemat Fromdistance’i ajakirjandustööriista kasutavad teiste hulgas Soome suured meediakompaniid eesotsas MTV3, YLE ja Helsingin Sanomatega. 

Lugu ilmus oktoobrikuu ajakirjas HEI. Vaata ka Jouko Vierumäkiga tehtud videointervjuud TigerPrises.com’ist.

Eesti firmad käivitasid eputamise ja tasuta asjade veebisaidid

kaarel_kalaVähemalt kaks uut Eesti tegijat on kerkinud sotsiaalse meedia ülitihedasse konkurentsi.
 
Esimene neist, firma Propaganda poolt loodud keskkond WhosRich.me võimaldab sõprade šoppamisharjumustel silma peal hoida.

Whosrich.me kaudu saab näha mida, millal ja mis hinnaga nad on soetanud ning kommenteerida sõprade oste. Keskkond näib olevat eelkõige suunatud kirglikele poodlejatele, saab postitusi teha käigupealt või otse poes selleks eraldi loodud iPhone’i teenusega. 
 
Propaganda üks asutajatest Kaarel Kala (pildil, loe temaga tehtud intervjuud siit) ütleb, et WhosRich juhindub inimeste loomulikust vajadusest teiste ees oma asjadega eputada. Keskkond peab aitama seda eputamiskirge rahuldada.
 
Teise veebikeskkonna käivitas firma Hypester, mille omanikud on Marko Mänd ja Artur Nikitin. Sait fr.ee aitab leida kaupu, teenuseid vms, mida saab tasuta ning selgitab kust ja kuidas neid tasuta saab. Kasutajal tuleb lihtsalt sisestada, mida ta ilma rahata sooviks ning otsingumootor püüab võimalusi leida.
 
Mõlemad keskkonnad üritavad raha teenida reklaami müügiga. Ning kasutada võimalikult hästi ära interneti pakutavaid võimalusi lihtsa vaevaga äri püsti seadmiseks ja selle null krooniga turundamiseks.

Naljaga pooleks tehtud saite on Eestis varemgi loodud. Näiteks Pledgehammer.com-i vahendusel saad anda lubadusi ning neid täitmata jättes annetada raha heategevuseks. Pledgehammerist loe lähemalt siit.

Steve Jürvetson: nüüd rahastan uue elu loomist

jurvetson1

Eesti päritolu riskikapitalist Steve Jürvetson (pildil) on aegsasti ära tabanud buumid, enne kui maailm neid näeb. Tema värskeim kirg on investeerimine sünteetilisse biotehnoloogiasse – elu loomisse laboris.

Steve, ütlesid kord eestlastele, et kui kellelgi on hea idee, pöördugu sinu poole raha saamiseks. Kas oled Eestist saanud huvitavaid äriplaane?

Jah, tegelikult päris mitmeid. Isegi sel nädalal (möödunud nädalal )  vaatasin läbi kaks. Aga ma ei saa öelda, mis need on, sest investorid on oma hingega kokku kirjutatud äriplaanid meile usaldanud, et me neist ei pasundaks.

Millised oma investeeringud sind enim elevile ajavad?

Ida-Euroopast paelub enim kindlasti Serbia firma Wowd, mis arendab uudset internetiotsingut. See on nagu Skype! Huvitavad on ka elektriautode tootja Tesla Motors ning mitmed energia- ja cleantech-firmad.

Kui kunagi olid kuumad veeb 2.0 ettevõtted, siis nüüd on justkui tekkinud tööstusliku biotehnoloogia 2.0 ettevõtted. Nad loovad või modifitseerivad mikrobaktereid, nagu pärmiseened või ainuraksed loomad, et teha neist kemikaale või kütuseid.

Praegu saab teha terve DNA sisuliselt eimillestki, nagu looksid kemikaale laboris. Luua uut elu, muuta üks organism teiseks.

Veel kümme aastat tagasi oli see kuulmatu! Varem sai biotehnoloogia ja meditsiin kasutada vaid seda, mis looduses leidus. Pidid leidma elusorganismi, võtma temalt geeni ja selle väga vaevaliselt teisele organismile siirdama. Nii pandi näiteks rohkem vitamiini riisi vms. Võib-olla aastas paaril juhul see õnnestus.
 
Millal see kõik ükskord tagasi teenima hakkab?

Tõsi ta on, et biotehnoloogiafirmadel võtab areng veidi kauem aega. Aga võttis üksjagu ka Skype’il ja Hotmailil (Jürvetsoni endised üliedukad investeeringud ).  

Kuid võrreldes näiteks vähiravimit arendavate ettevõtetega on biotehnoloogiafirmade kujunemine kiirem, sest nad ei pea läbima ametkondlikku heakskiidu-tsüklit. Pealegi voolab biotehnoloogiasse praegu sadu miljoneid dollareid, teiste hulgas sellistelt suurtelt energiagigantidelt nagu ExxonMobil.

Kas sinu varade väärtus on kriisis kõvasti kannatanud?

Huvitav küsimus. Avalikud ettevõtted, nagu näiteks otsingumootor Baidu, on kukkunud, ent seejärel tõusnud. Teistest firmadest läheb mõnel väga hästi – näiteks Teslal, mis sel kuul alustab oma elektriautode müüki Euroopas.

Tesla on hea näide läbi löövast firmast. Kolm-neli aastat tagasi poleks keegi arvanud, et nüüd on superhea aeg autofirma loomiseks. Ometi on praegu parim aeg astuda vastu sellistele gigantidele nagu General Motors või Chrysler, kes selle asemel et autoäriga tegeleda, ägavad võlakoorma all ning on kimpus oma pensionipakettidega.

Kuidas müüakse USAs autosid? Püsti on pandud hiiglaslikud diilerite võrgud, mis ei võimalda automüüjatel internetiajastusse jõuda. Sa ei taha ju osta endale autot mingilt võidunud diilerilt, kes tegutseb frantsiisi alusel ja kus firma on pärandatud vanaisalt isale, isalt pojale. Tesla seevastu teeb, mis tahab! Tahab, müüb internetis; tahab, paneb autod eBay oksjonile!
 
Kas maailmamajanduse tervis on aasta pärast parem kui täna?

Usun küll. Pikemaajaline trend on siiski suunaga üles. Ja seda mõjutavad pöörane tehnoloogia areng ning Hiina ja India “onlaini-tulemine”. Kujutad sa ette, praegu tuleb Indiast ja Hiinast igal aastal rohkem uusi insenere, kui neid USAs on kokku! Vägevat arengut me alles hakkame nägema.

Jürvetsoni tuleviku edulood 

Riskikapitalifirma Draper Fisher Jurvetsoni investeeringud tööstuslikku biotehnoloogiasse

  • Glycos Biotechnologies – USA biotehnoloogiafirma, mis üritab teha sisuliselt sitast saia. Ehk madala väärtusega taastuvatest produktidest – tselluloos, vetikad, glütseriin – väärtuslikke biokemikaale ja -kütuseid.
  • Genomatica – USA firma, mis samuti üritab mikroobide abil midagi teha eimillestki. Näiteks on firma enda sõnul avastanud võimaluse, kuidas toota plasti tilkagi naftat kasutamata.
  • Synthetic Genomics – USA geenitehnoloogiafirma, mis arendab biokütuseid. Teeb koostööd nii ExxonMobili kui ka British Petroleumiga. Koos BP teadlastega leiti näiteks miili sügavuselt maapõuest bakter, mis võimaldab söest metaani toota.

Ärimees Indrek Saul leiutas uue kaalulangetamise meetodi

indrek-saul

Indrek Saul (pildil) leiutas uue kehakaalu langetamise meetodi ning taotleb sellele üle-euroopalist patenti.

Heas sportlikus vormis Indrek Saul nõjatub diivanile ja leiab, et rahvas võib kaalujälgimise, figuurisõpruse ja muud tuntud programmid-dieedid rahulikult ära unustada. Sest need on ajast ja arust. Tal on ülekaaluliste jaoks uus lahendus ning seda nimetatakse Kaalunavigaatoriks.

“Kas teate, mis on kaalujälgija suurim peavalu ja stress? See, et ta teeb kõik õigesti, kuid kaal ei lange. Hoopis tõuseb!” kuulutab Saul.

Tema programmiga saab igaüks oma ainevahetust juhtida. Mõista, kas organism talletab rasva “lattu” ehk vöö vahele või hoopis põletab seda. “Näed, mida su pekid teevad.”

Kõik algas udupeenest kaalust

Umbes neli aastat tagasi ostis ärimees Saul endale udupeene kaalu, mis mõõtis ka organismi rasvaprotsenti ning veetaset.

“Alguses arvasin - täiesti mõttetu, nende numbritega pole midagi peale hakata. Siis aga hakkasin neid tabelisse panema ja andmeid visualiseerima. Oi-oi, kuidas ühtäkki mu silmad suureks läksid!”

Saul avastas tõsiasja, et esmaspäevast reedeni oli ta suutnud toiduga tagasi hoida ning võttis iga päev 70 grammi kaalust alla. Nädalavahetusel lasi end aga lõdvaks ja kogus kerge vaevaga mitusada grammi vöö vahele juurde.

Ta kõrvutas kaaluandmeid oma päevatoimetustega. Nii joonistusid välja “lõdvakslaskmised” ning muud tema organismi seaduspärasused - mida ta tegi ja mis kaalu langetas või tõstis.

Mis tegelikult mõjub?

Selles Kaalunavigaatori eelis seisnebki: kui salenemis- ja dieediprogrammid räägivad inimese keskmisest päevasest kalorivajadusest (mis on lihtsalt üks statistiline näitaja), siis Sauli programm ütleb, mis inimese keha rasvamassile tegelikult mõjub.

“Mõnele võib parimaid tulemusi anda tugev hommikusöök või hilisõhtusest liigsöömisest hoidumine. Mõnel läheb kaal käest, kui ta sööb ära poolekilose šokolaaditahvli. Minu jaoks on aga kõige olulisemad hoopis portsjonite kontroll ning mõõdukas füüsiline koormus,” ütleb Saul.

Kaalunavigaatori programmi on enam kui aasta testinud sadakond katsejänest. Nad kaaluvad end igal hommikul ning kirjeldavad mõne lausega oma eilse päeva tegemisi - mida sõid, kas tegid trenni, liikusid jne. Andmeid analüüsitakse matemaatiliste valemitega. Inimesed saavad regulaarselt soovitusi, kuidas oma harjumusi või elustiili muuta. “Valvav probleem on ebajärjekindlus ning minnalaskmised, nagu ah, täna ei viitsi trenni minna või ah, täna söön kommikarbi tühjaks, homme hakkan korralikuks,” märgib Saul.

Ei mingit arvestust!

Aga mis kõige olulisem: nad ei pea söödud kaloreid ega kõnnitud samme kokku arvestama ega pidama muud päevikut või tüütut punktiarvestust. Kaalunavigaatori programmiga praegu liituda ei saa, sest Sauli sõnul on prototüüp liialt kohmakas.

Uuele tasemele tahab ärimees aga asja viia küll. Tulemas on tasulised teenused, veebikool ja reklaamimüük.

Sügisest kavatseb Saul meetodit riskiinvestoritele tutvustada, et leida pool miljonit krooni uue prototüübi tarvis.

Samuti tahab ta korraldada tõsiseltvõetavad teadusuuringud, millele hiljem tugineda.

Ta on esitanud taotluse oma meetodile Euroopa patendi saamiseks ning peab pikemaajaliseks eesmärgiks viia oma sale­nemisõpetus maailmaturule, eriti paelub USA. Selleks oleks vaja umbes 10 miljoni kroonist rahasüsti.

Foto: Vallo Kruuser

TigerPrises.com’i uus versioon on lõpuks ometi üleval

tigerprises_uus

Tervist kõigile! Anna teada, et olen põhjalikult uuendanud oma inglisekeelset tehnoloogia ja start-up’blogi TigerPrises.com, mille aasta tagasi käivitasin. Uuenduste üks olulisemaid märksõnu on lihtsus.

Jätkuvalt kajastan seal Eesti innovaatilisema ärimaailma uudiseid ja nähtusi nii tekstis kui ka videos. Blogi lugejateks on tehnoloogiatest, start-upidest, Eesti majandusest ning potentsiaalsetest riskiinvesteeringutest huvituv seltskond enam kui 50 riigist üle maailma! 

Kutsun üles kõiki start-upe (Eestis kutsutakse neid ka idufirmadeks), tehnoloogiafirmasid ja innovaatilisi tegelasi endast ja oma uudistest mulle märku andma aadressile toivo@ekspress.ee või Skype’i kaudu (ttanavsuu).

TigerPrises.com-i lood saavad tubli tähelepanu osaliseks, sest kumavad veebiavarustes edasi palju suuremates tehnoloogiablogides. 

Samuti võib mulle teada anda vabadest töökohtadest siinsel tehnoloogiamaastikul - TigerPrises.com avaldab sellised kuulutused tasuta ning need on nähtavad kõigile selle valdkonna vastu huvi tundvatele inimestele, nii siin, kui ka sealpool piiri.

TigerPrises.com on avatud ka koostööks ettevõtjate ja asutustega, keda huvitab innovatsioon ja selle propageerimine. Samuti otsin blogisse aktiivseid kaasautoreid, kellele anda osa “motivatsioonipaketist”.

Samuti võivad minuga ühendust võtta need, kel tõsine huvi õppetundide vastu, mida olen blogimisega aasta jooksul saanud.

Alljärgnev video pole võibolla enam kuigi värske, kuid räägib TigerPrises.com’ist ja on hästi tehtud. Videot esitleti sel kevadel USAs Stanfordi ülikoolis innovatsiooniajakirjanduse konverentsi raames.

Toivole from Ez Da on Vimeo.

Head blogi jälgimist!

Toivo Tänavsuu

Eestis tiksuvad kaks elektrisõidukite projekti

Hästi tuntud tegelased Olari Taal, Aivar Berzin, Peeter Mänd, Hannes Tamjärv, Skype-i üks asutajatest Jaan Tallinn ja “Minu Eesti” mees Rainer Nõlvak panid kokku pead ja rahad, et arendada välja linnas liiklemiseks mugav ja kaasaskantav elektrisõiduk.

Ühisfirma Stigo tegevusalaks on küll märgitud mootorrataste tootmine, kuid nendeni siiski ei jõuta. Suure saladuskatte all käib pigem mopeedide klassi liigituva ökonoomse elektrisõiduki prototüübi arendus. Oma mõõtudelt peaks see imeliikur olema väiksem kui jalgratas ning läbima linna ummikud nagu nuga läbib sulavõi. Tööle jõudes pole seda vaja parkida, võid lihtsalt kokku panna ja kontorisse kaasa võtta. Kui aku saab tühjaks, laed seda tavalises vooluvõrgus.

Paralleelselt käib teisel seltskonnal oma kergliiklusvahendi, velotaksot meenutava Roadside Monoposto arendus. Ka sellele sõidukile plaaniti jõuallikaks elektrimootorit. Ettevõtmise taga on kirju seltskond, kuhu kuuluvad Estonian Business School ning ühel või teisel moel Skype’iga seotud olnud või olevad Sten Tamkivi, Taavet Hinrikus ja Toivo Annus.

Roadside Monopostost olen põhjalikumalt kirjutanud siin.

Julgemate ennustuste kohaselt kasvab elektrisõidukite maailmaturg järgneva kümne aasta jooksul kümme korda.

Eestlaste veebiagentuur Bookingshark.com upitab miljonid USA garaažibändid tähesärasse

iljinPikemat aega USAs elav ja San Joses klubi omav eestlane Andrus Iljin (pildil) käivitab koos kolleegidega ookeani taga uudse veebiagentuuri Bookingshark.com.

Selle eesmärk on aidata niiöelda C ja D kategooria muusikategelastel ehk garaažibändidel ja algajatel artistidel turule tulla, kontserte ja tuure broneerida.

Suurejoonelise äriplaani kohaselt peaks Bookingshark kaasama kümneid miljoneid registreeritud kasutajaid ning pärast starti USA turul tahavad omanikud ärimudeli ka Euroopasse ja Aasiasse viia.

Iljini hinnangul on Bookingshark ainulaadne “tööriist”, mis viib omavahel kokku kõiki muusikastiile viljelevad artistid, nende tellijad ehk kontserdikorraldajad ja ka fännid, kes tulevad keskkonda oma lemmikuid vaatama, kontserdipileteid, fänninänni ja plaate ostma. Kõikide kasutajate jaoks on keskkonnaga liitumine tasuta. Mil moel hakkab Bookingshark omanikele raha sisse tooma, ei taha ettevõtmise kaasasutaja Veikko Võsu veel avalikustada. Ent kinnitab, et reklaamimüügiga pole üldse arvestatud.

bookingshark21Bookingshark.com, mis tehakse avalikuks mõne kuu pärast, kuulub Eestis registreeritud samanimelisele osaühingule, mille omanike seas on nii eestlased kui ka ameeriklastest muusikabisnise tegelased.

Taivanlased viivad Eesti firma Aasia turule

fortumo

Eesti mobiiliteenuste arendaja Fortumo kavandab läbimurret Aasias, fookuses Hiina, Malaisia, Indoneesia, Taivan jt riigid. Et sealkandis edu saavutada, palgati Tartusse tööle taivanlaste müügitiim.

Fortumo – tee ise endale SMS-teenus viie minutiga ja teeni sellega raha! – on üks vähestest Eesti nn uue meedia valdkonna (mobiil+internet) firmadest, kes mõistab õht globaalse äriedu põhivalemit: müü, müü ja veelkord müü.
Sest sul võib olla maailma parim tarkvara, teenus või lahendus, aga kui inimesed seda ei tea ega osta, võid selle kodus „sisse soolata“.

Regioonijuht Chang

Fortumos haarati aga härjal sarvist ning palgati firma Tartu esindusse tööle võimekas Aasia regioonijuht – taivanlane Po Han Chang. Mees, kes varem juhtis sealkandis Saksa kontserni Fox Mobile’i (endine Yamba) äri (mobiilihelinad, -logod jms meelelahutuskraam), ajab nüüd Eesti asja Fortumo palgal. 

„Pole väga palju ettevõtteid, mis saaksid väita, et nad pole teinud üldse müüki, ent  kasutajaid ja raha voolab uksest ja aknast sisse,“ räägib Fortumo tegevjuht Martin Koppel. „Meie igatahes ei saa käed rüpes lootma jääda, et oleme järgmine Twitter, Youtube või Facebook.“ Kõik nimetatud saavutasid oma populaarsuse suhteliselt kiiresti ja pingutusteta.

Skype’i eeskujul

Kui mõne Eesti firma kohta öeldakse, et ta tahab korrata Skype’i edulugu, kihistab nii mõnigi naeru. Ent Skype on oma organisatsioonilt ja ärikultuurilt paljudele Eesti ambitsioonikatele firmadele suurepärane eeskuju. Niisamuti Fortumole.

Kui Skype aastaid tagasi komeedina telekomitaevasse sööstis, räägiti palju selle asutajatest Niklas Zennströmist ja Janus Friisist, samuti eestlastest arendustiimist, eesotsas Toivo Annusega.

Ent mitmed võtmeisikud firma eduloos jäid tahaplaanile. Näiteks loovjuht Malthe Sigurdsson, kes lõi suure osa Skype-i kuvandist ja kasutajaliidesest. Samuti Taavet Hindikus, kes sillutas Skype-ile teed just Aasia turgudel.

Po Han Chang on nüüd teesillutaja Fortumole sealsamas. Võtmeisik tagaplaanil.

Firma kohta leiab Tartus elav taiwanlane  vaid kiidusõnu: „Tegu on ühe loovama ärimudeliga veebi-ja mobiiliteenuste valdkonnas, mida ma tean. See töö on võimalus, millest olnuks raske loobuda.“ Tõelise kosmopoliidina, nagu paljud tehnoloogiavaldkonna müügigurud, polnud Po Hanil raske Eestisse elama kolida.

Fortumo Aasia-ambitsioone realiseerib Tartus veel teinegi Po Hani kaasmaalane - taiwanlanna Yichun Liu, kelle ampluaa on turundus ja kliendisuhted.

Igas riigis erinäoline teenus

Fortumo on internetiportaal, mille kaudu võib iga inimene või firma ilma erioskusteta teha ja käivitada oma SMS-teenuse.

Näiteks SMS-hääletuse, SMS-tarbijakampaania, SMS-vestluse, samuti kasutada tulu teenimiseks SMS-makset ilma stardi- ning püsikuludeta.
Teenuse looja ehk klient teenib olenevalt riigist 40-60 protsenti SMSide käibest. Fortumole jääb reeglina viis protsenti ning ülejäänud korjab endale kohalik mobiilioperaator.

Näiteks kui üks firma loob veebimängu, saab ta selle eest Fortumo abil mängijatelt raha küsida. Kui mängima pääsemiseks peab saatma näiteks 10kroonise SMSi, laekub mängu loojale sellest kuni 6 krooni.

Koppeli sõnul on erinevates riikides SMS-äris erinevad arusaamad, harjumused ja seadusandlus. Fortumo ei saa igas riigis tegutseda ühtmoodi.
Suured India ja Hiina paistavad silma erilise nõudlikkusega, kuid õnneks on olemas mees, kes tunneb neid hästi – Po Han.

“Aasia on paras pähkel, kuid selle kasuks räägib hiiglaslik rahvaarv ning see, et inimestele meeldib sõnumeid saata,” märgib Koppel. Näiteks Malaisias saadab üks mobiilikasutaja päevas keskmiselt 20 sõnumit!

Hiinasse täiesti uus ärimudel

Po Han leiab, et Fortumo ärimudel on Aasia jaoks täiesti uus, sest SMS teenused olid seal seni  kättesaadavad vaid suurtele firmadele. Fortumo näeb oma klientidena aga pigem väiksemaid firmasid ja eraisikuid.

 „Hiinas on täiesti võimalik äri teha. Seal võib meie teenuste kaudu liikuda 7000 sõnumit päevas,“ ütleb Koppel. „Peamine aur läheb kasutajate harimisele, samuti võivad turu regulatsioonid lambist muutuda.“

Ei taha ette kujutadagi, mis juhtuks siis, kui keegi kurikaval hiinlane teeks Fortumo kaudu kommunistlikku parteid kompromiteeriva teenuse. Koppel ütleb, et isegi SMS-teenustel on range tsensuur peal, mis eeldab ka ettevõtte poolt tugevamat kontrolli, et mitte vastu näppe saada.

Mis Euroopas tundub tavaline, võib Aasias olla rangelt keelatud. Näiteks igasugused täiskasvanute teenused – keelatud! Hasartmängud ja loteriid – keelatud! Mõnes riigis, näiteks Indoneesias, on ka SMS kui maksevahend keelatud. Po Han teab seda kõike.

Võimud kutsusid Fortumo hindu pärast “kohvile”

Mis Indiasse puutub, siis seal peab Fortumo oma plaane veel lihvima.
Probleem seisneb selles, et India mobiilioperaatorid võtavad SMSi hinnast 70-80 protsenti endale. Kui Fortumo võtab oma osa viis protsenti, siis teenuse loojatele peaaegu et ei jäägi. Mis oleks siis müügiargument?

Teisalt on India turg tõeliselt suur ja inimesed võtavad sõnumiäri hästi omaks. „Kui Skandinaavias ollakse loiud SMSidega äri tegema, siis Ida-Euroopas ja eriti Indias haaratakse võimalustest krapsti kinni,“ räägib Koppel.

Selgub, et välismaiste spetsialistide Eestisse tööle värbamine pole sugugi lihtne. Olgugi, et siin räägitakse IT teenuste ekspordist ja avatud majandusest.

Skype on aastaid vihjanud raskustele väljaspoolt Euroopa Liitu tulevatele proffidele  Eesti elamis- ja tööloa saamisel. Fortumo kogemustesse kuulub aga lausa jutuajamine kaitsepolitsei ametnikega. 

Koppel räägib, et tudengiorganisatsiooni AIESEC kaudu leiti firmasse praktikale üks hindu. Eesmärk oli ta välja koolitada, et ta hiljem Fortumo äri Indias ja Pakistanis käima aitaks lükata.  

„Kui tahtsime tema elamisluba pikendada, helistati meile kaitsepolitseist ja kutsuti kohvile. Uuriti, miks ta peaks siia jääma, kas me oleme taustakontrolli teinud ja ega ta äkki ei kujuta ohtu Eesti riigi julgeolekule,“ räägib Koppel.

Paberimajandus Fortumot ei üllata. Po Hani elamisloa saamiseks tuli tõestada, et Euroopa Liidust poleks sellise kvalifikatsiooniga spetsialisti leitud.

Eesmärk 2009: +10 riiki. Silmapiiril USA

Sel aastal tahab Fortumo käivitada oma teenused veel vähemalt kümnes uues riigis. Lisaks „riskantsemale suunale“ Aasiale on luubi all Euroopa.
Suurema koostööprojekti raames kaetakse lähikuudel Lääne-Euroopa riigid Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania, Portugal ja Belgia.

Skandinaavias ja Ida-Euroopas tuntakse Fortumo juba päris hästi. Lähiajal saavad firma teenustega raha teenima hakata näiteks slovakid ja horvaadid. 
Samuti pole eestlased kõrvale jäänud USA turust, mis võetakse tõsisemalt ette ilmselt 2010. aastast.

Seal on Koppeli sõnul aga oma terav probleem: tugev regulatsioon.
USA korra kohaselt peab igale teenusele vastama üks lühinumber. Mujal identifitseeritakse Fortumo teenuseid aga märksõnade järgi.

„Kui meil oleks USAs 30 000 klienti, peaks meil olema 30 000 lühinumbrit, mis tähendaks, et peaksime oma teenust muutma. Samuti kardame USA puhul võimalikke kohtuasju: avatud platvormiga äri, nagu Euroopas, pole seal võimalik. Piisaks sellest, et üks meie pahatahtlik klient tegeleb seal musta äriga ja meid tõmmataks terves riigis maha.“

Teisest küljest jällegi, vaadates kui palju aega kulutavad ameeriklased internetile ja sotsiaalsetele võrgustikele, tundub USA turu potentsiaal põhjatu.

Kuhu on Fortumo jõudnud viie aasta pärast? „Ei tea, see on meie äris terve igavik,“ ütleb Koppel. 

Üle 50 000 Fortumo teenuse

  • Fortumo abil on teenuseid võimalik luua lisaks Eestile Poolas, Rumeenias, Bulgaarias, Serbias, Hiinas, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Lätis, Leedus, Tšehhis, Hiinas ja Malaisias.
  • Maikuu keskpaiga seisuga oli üle 21000 teenusepakkujat loonud Fortumo abil enam kui 56000 SMS-teenust 14 riigis. Sõnumite arv kasvab iga kuu üle 10 protsendi.
  • Fortumo peamisteks klientideks on internetipõhised suhtlus-, info-, meelalahutus-, ja ärikeskkonnad ning internetiportaalid, aga ka raadiojaamad, kohalikud ajalehed ning reklaamifirmad. Fortumoga liitumine on tasuta.
  • Kasutajatest 5-7 protsenti on aktiivsed ja teenivad oma teenustega raha. Ligi 70 protsenti teenustest on loonud niiöelda uudishimulikud, kes testivad platvormi.
  • Fortumo 2004. aastal Eestis käivitatud teenus “Igaühe M-äri” võitis 2005. aastal World Summit Awardsi Eesti eelvoorus e-äri kategoorias 1. koha. 2007. aastal eraldas Mobi Solutions “Igaühe M-äri” teenuse eraldi ettevõttesse Fortumo, eesmärgiga luua paremad eeldused teenuse ekspordiks. 2007. aastal käivitati korraga teenused seitsmes Baltikumi ja Skandinaavia riigis.
  • 2009. aastal valiti Fortumo Mobile Monday Peer Awardsil maailma 20 huvitavaima mobiilialase idufirma hulka.
  • Fortumo.com portaali haldav firma Fortumo on Eesti juhtiva mobiiliteenuste pakkuja Mobi Solutionsi tütarettevõte. Mobi Solutionsi suuremad osanikud on Linnar Viik, Rain Rannu, Veiko Raime, Veljo Otsason, Janek Pello ja Lauri Kinkar.

Lugu ilmus ajakirja HEI juuninumbris.

Salapärane Eesti firma arendab moodsaid “lutikaid”

bps

Eesti üks mõistatuslikumaid tehnoloogiafirmasid Borthwick-Pignon Solutions töötab välja kõrgtehnoloogilisi “lutikaid” ehk jälgimisseadmeid. Neid peaksid kasutama hakkama Briti ja USA politsei, turva- ning logistikafirmad.

Borthwick-Pignoni lõi juba kaheksa aastat tagasi brittide duo Leon Borthwick ja Paul Pignon. Tartu Tehnoloogiapargis asuti välja töötama innovaatilisi audiovisuaalseid jälgimissüsteeme, mida on hiljem testitud erinevates töökeskkondades nii Suurbritannias kui ka USAs. Ent seda kõike teavad vähesed, sest ettevõte hoiab väga madalat profiili.

Firma vaikib

Nägin kurja vaeva asjaosalistelt info saamisega. Kuhu on kaks varem Ericssonis töötanud britti oma delikaatse arenduse ja äriga tänaseks jõudnud, selle kohta jäi lõplik selgus saamata. “Kuna infotehnoloogia on äärmiselt kiirestiarenev ja muutuv valdkond, on innovaatiline tootearendus keeruline, aeganõudev ja finantsiliselt kulukas protsess,” kurtsid Pignon ja Borthwick eelmisel aastal.

Ent kui uskuda “lutikafirma” Borthwick-Pignoni kodulehekülge, on ettevõttel pakkuda mõned üsna huvitavad tooted. Füüsikaharidusega briti väidavad, et seni puudusid kaubaomanikel ja logistikaoperaatoritel ammendavad võimalused vältida või ennetada ohte nagu kauba vargus, pettus või illegaalne immigratsioon. Kaubakonteinerid ja sõidukid kadusid ja jäidki kadunuks või hüljati hiljem tühjadena.

Et väärt saadetisi kaitsta asusid Borthwick ja Pignon Eestis välja töötama jälgimisseadmeid. Nüüd on olemas tooted BPS TecBox ja BPS TecHead.

Plaan: müüa 10 000 “lutikat”

Ainuüksi 2008. aastal plaanis ettevõte neid seadmeid müüa 10 000.
Suurt mobiiltelefoni meenutav TecBox, millega seoses võttis firma endale kaubamärgi “Surveillance in the move” (jälgimine liikumisel) kinnitatakse kaubakonteineri, sõiduki, laeva vms külge. See jälgib nende suhtes ja ümber toimuvat, näidates näiteks seda, kes, millal ja kuidas konteineri avas.
Seade jälgib reaalajas ja salvestab. Selles on ühendatud liikumis- ja temperatuuriandur, videokaamera, mikrofon, diktofon ning infrapunavalgus. TecBox on võimeline saatma SMSe ning seda saab mobiilselt positsioneerida. Kaubaomanik saab nii päeval kui ka öösel hea ülevaate oma vara teekonnal toimuvast, seda kasvõi oma mobiiltelefoni vahendusel.

Lisaks sellele, et sõiduk või kaup ei lähe enam niisama kaduma ega saa omaniku teadmata kahjustatud, annab TecBoxi kasutamine teisigi eeliseid. Seeläbi vähenevad näiteks kauba transpordi kindlustuskulud.

Kui TecBoxi infrapunaandur täheldab objekti ümber liikumist, asub ta kohe seda salvestama, kuni liikumine lakkab. Seejärel analüüsib seade liikumise iseloomu ning saadab vajadusel omanikule välja hoiatussõnumi. Seadmele saab ka kaugjuhtimise teel konkreetseid käsklusi anda, näiteks et see saadaks salvestatud failed keskserverisse.

bps2Täpsed andurid salvestavad kolme meetri raadiuses objekti ümbruses toimuva ka siis kui objekt on pandud täielikult pimedasse ruumi. TecBox võib töötada tõrgeteta kuni 85kraadides kuumuses või 10 kraadise külma korral.

Üks imeseadme nõrkusi on selle aku kestvus – firma lubab, et aku peab vastu kuni 60 päeva. Tugevusena nähakse aga seda, et selle installeerimine toimub minutitega – ühenda TecBox vaid arvutiga, sea paika jälgimise parameetrid ja “aktiveeri” seade.

Universaalne seade

Borthwick ja Pignon leiavad, et TecBoxi võib kasutada igal pool, kus turvalisus on tähtis - hotellides, ladudes, poodides, luksusjahtidel, karavanidel, taksodes jne.

Pignon seletas 2006. aastal ajalehele Postimees, kuidas TecBoxist võib kasu olla luksusauto omanikule: «Inimene ostab oma kalli auto kaitseks sellise seadme. Kui autosse sisse murtakse, annab seade häire ning edastab video ja heli serverisse. Autoomanik saab häire mobiiltelefonile, logib end jälgimisfirma serverisse sisse ning kontrollib, kas asi on tõsine või kõigutas tema kallist autot lihtsalt kapotile hüpanud kass.»

Ka sularahaautomaate jms saaks seadme abil jälgida. Keegi ei pea istuma pidevalt monitori taga, et vaadata, mis seadme vaateväljas toimub. Pilgu saab peale heita alles siis kui seade on andnud häire.

Teine firma hitttoode – TecHead (Ninja) kinnitub inimese, näiteks politseiniku või turvamehe külge, täpsemini tema vööle. See on juhtmevaba ning varustatud nii kaamera kui ka mikrofoniga.

Kaitseb riskivaid töötajaid

Firma enda hinnangul aitab TecHead kaitsta riskantsetes ametites töötavaid inimesi selliste ohtude eest nagu terrorism, vandalism, solvangud või füüsiline rünnak. Seadme kogutud infot võib hiljem vajadusel kasutada kohtus tõendusmaterjalina, salvestub nii intsidendi kuupäev kui ka kellaaeg.
Kriisiolukorras annab Ninja-seade aga rünnaku all oleva isiku kolleegidele otsepildis teada, et asi on tõsine. Selleks võib rünnakualune vajutada ka seadme paanikanuppu. Seejuures on TecHeadi nugav kanda ning see jääb peaaegu märkamatuks.

Sarnaselt TecBoxiga on ka TecHead varustatud GPSiga ning võimeline saatma SMSe. Borthwicki ja Pignoni leiavad, et TecHeadi võib edukalt kasutada ka haiglapersonal, piletikontrolörid, liiklusreguleerijad, sotsiaaltöötajad ning isegi sõiduõpetajad ja ööklubi uksel seisvad turvamehed.

bps3Borthwick-Pignoni andmetel on jälgimisseadmeid testinud nii USA kui ka Suurbritannia firmad. Samuti teavad selle võimekust mõned Eesti riigiasutused. 2006. aastal sõlmisid Borthwick ja Pignon seadmete rendilepingu ühe Eesti suurettevõttega. Koostöö lõppes aga kiiresti tänu kliendi erinõuetele.

2007. aastal investeerisid ettevõtte omanikud Borthwick ja Pignon tootearendusse üle 1 miljoni krooni. Lisaks on omanikud rahastanud firma tegevust käbi pikaajaliste laenude. Paar aastat tagasi liitus investorina briti ärimees Mick Nichol-Smith, kes finantseeris ettevõtmist ligi 600 000 krooniga.

Ettevõtte palgal on vaid mõni üksik töötaja. Eestlasena töötab projekti heaks näiteks Indrek Rebane. Hiljuti koliti arendus Tartu tehnoloogiapargist Tallinnasse Kadriorgu.

Oma klientidena on Borthwick-Pignon nimetanud Briti lennujaamade operaatorfirma BAA, Dublini lennujaama ning Prantsuse raudteeoperaatori SYTRAL.

 

Pignon: tootearendust teeme Eestis

Lühiintervjuu ettevõtte asutaja ja idee autori Paul Pignon’iga.

Miks on Borthwick-Pignon registreeritud Eestis?

Äripartner Borthwick oli Eesti resident (võttis Eestist naise) ja leidsime, et Eesti on uue äri alustamiseks hea paik.

Kui suur osa firma tegevusest on Eestis?

Meil on küll ka Suurbritannia haru, kuid kogu tootearendus toimub Eestis. Meil on sidemed mitmete Eesti teadusasutustega, kuid siiani pole me tegelikult nende kompetentsi veel kasutanudki.

Aga kliendid?

Mis kliente puudutab, siis mul pole ilma juhatuse nõusolekuta õigust neist rääkida. Samuti ei saa ma rääkida meie uutest toodetest, sest praegusel ajal on selline informatsioon üsna tundlik.

Kas Eesti on firma jaoks jätkuvalt soodne keskkond?

Olukord on siin küll muutunud võrreldes selle ajaga kui me alustasime. Aga me oleme ikkagi üsna rahul Eesti majanduskeskkonnaga.

 

Borthwick-Pignon osaleb Euroopa Liidu SAMURAI teadusprojektis

Firma osaleb partnerina Euroopa Liidu poolt rahastatavas teadusprojektis SAMURAI, eesmärgiga välja töötada intelligentne jälgimissüsteem, mida saaks kasutada inimeste ja sõidukite jälgimiseks kriitiliste infrastruktuuriobjektide (nagu näiteks lennujaamad, bussijaamad jm) sees ja ümbruses. Et tuvastada isikud, kelle käitumine on tavatu või kahtlustäratav.

Firma käekäiku teadvad inimesed väidavad, et SAMURAI on Borthwick-Pignoni jaoks väga oluline elushoidmise allikas.

SAMURAI projekt koondab kokku kaheksat partnerit, kelle hulgas on lisaks Suurbritannia, Itaalia, Poola ja Prantsusmaa firmad. Tegevust juhib Londonis paiknev Queen Mary University

Projektiga seotud niiöelda nõustajate grupist leiab sellise suure tegija nagu IBM kõrvalt veel teisegi Eesti firma – Skorpioni Julgestusteenistuse.

Lugu ilmus ajakirja Inseneeria juuninumbris.

Eesti firma üritab jääkõlidest biokütust teha

rait_ojasaarFirma Nordic Biodiesel (NBD) arendab tehnoloogiat, mis võimaldaks jääkõlidest ja rasvadest toota mootorikütuseid.

NBD juhatuse liikme Eke Roo sõnul on kavas ära kasutada metanooli kui ühe biodiislikütuse valmistamise komponendi füüsikaliste omaduste muutumist äärmusliku kõrge temperatuuri ja rõhu korral ehk superkriitilistes tingimustes.

Mäng keemiaga

Füüsikaliste omaduste muutumine toob kaasa ka kemikaalide sünteesiprotsessides käitumise muutumise. Näiteks metanool, mis toiduõliga toatingimustel ei segune muutub äkki õlis lahustuvaks ja tema reaktsioon õlis olevate rasvhapetega kiireneb oluliselt.

Kogu protsess on ökonoomne ning keskkonnasäästlik. Sel moel kütust tootes kõlbab tooraineks mistahes taimeõli või loomarasv, millel pole täna mõistlikku taaskasutust – näiteks kasvõi fritüüriõli.

„Jääkõlide kogused pole tohutu suured, aga nad on olemas ja saavad alati olema, seega nende ümbertöötlemise parimate võimalike tehnoloogiate otsingud pole olenemata naftahinna langusest ja majanduskriisist hoolimata katkenud,“ ütleb Eke Roo.

Arendustöö väljaspool Eestit

Kolme aastaga on NBD jõudnud märkimisväärsete tulemusteni –tehnoloogia katsetused on lõppjärgus, ees seisab sobiva katalüsaatorisüsteemi valik. NBD testseade meenutab ehitussoojakut, ent on veidi suurem. Roo sõnul on eesmärk olla aasta lõpuks valmis kommertsseadme ehk tehase ehituseks, ent suure tõenäosusega ei kerki see Eestisse, sest siin pole piisaval hulgal toorainet.

Superkriitilisi sünteesitingimusi on maailmas uuritud ja rakendatud juba aastakümneid. Ent taolisi keskusi, mis oleksid võimelised tegema rakendusuuringuid pilootseadmetel, võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Roo ei välista NBD oskuste ja riistvara rakendamist teistes tehnoloogiaarendustes.

Rait Ojasaare (pildil), Aleko Peipsi jt eestlaste asutatud NBD kuulub nüüd lõviosas hoopis välismaalastele. NBD suuromanik on Belgia firma BioDiesel Company B.V. kus on ärihuvid teiste hulgas ka Belgia Tehnoloogiainstituudil ja sealsetel erafirmadel.

Lugu ilmus ajakirja Inseneeria maikuu numbris

Foto: SolonPartners




31 queries. 2.5960 seconds.