'Sigadus' arhiiv

Jänkuonu Filipozzi, opossumitädi Fedotova ja sulanud pensioni­rasvad

portreed

Finantsinspektsioon süüdistab Swedbanki huvide konfliktis pensioniraha investeerimisel.

See meenutab üht Onu Remuse lugu. Selles loos ehitasid jänkuonu, rebase onu ja opossumionu aida katust. Võtsid lõunasöögiks rasva tööle kaasa. Aga jänes pistis rebase rasva salaja nahka ning süüdlaseks lavastati hoopis rasvaste mokkadega ullike opossumionu.

Kas samamoodi investeerisid Swedbanki fondihaldurid meie raha? Pooled tulevastest pensionäridest tilgutasid iga kuu osa oma palgast pensionisammastesse ja karismaatilise itaallase Fabio Filipozzi (39) juhtimisel suunati see raha globaalsele võlakirjaturule. Üks lemmikuid oli Ida-Euroopa.

Filipozzi on eestistunud itaallane. Juhtis mitu aastat Swedbanki fonde, võttis siit naise ja õppis ära keelegi. Tema tiimis töötas nooruke daam Jelena Fedotova (27), endine rahandusministeeriumi analüütik, kes vastutas pangas Venemaa aktsiafondide käekäigu eest.

Kuni majandus õitses ja raha paisus igal pool, oli kõik hästi. Suvel 2008 hakkas hoogu võtma finantskriis.

Swedpankurid otsustasid “riske maandada”. Nad suunasid rohkem raha Swedbanki Private Debt Fondi. Too investeeris buumi ajal hiilanud Eesti ettevõtetesse, nagu Alta Capital, Kalev REC, BIG Pank, Sportland ja Norby Telecom. Paljud neist ettevõtetest on tänaseks saneerimisel või ahastuses.

Ühel hetkel oli rämpsu all kinni juba 300 miljonit krooni pensioniraha. Sellest kuuendiku ehk ligi 53 miljonit krooni kirjutasid pankurid hiljuti korstnasse. Finantsinspektsioon kahtlustab Swedbanki nüüd huvide konfliktis: miks riskisite kundede rahaga omaenda fondis!?

Enne veel kui suurem kisa lahti läks, liikus Filipozzi mõnusamale tööle Eesti Panka. Temast sai reservihalduse ja turuoperatsioonide allosakonna juhataja. Swedpankile osaks saanud süüdistust ta täna ei kommenteeri.

Küll aga sattus kriitikatulva alla tema mantlipärija Fedotova, ujedavõitu tagasihoidlik naisterahvas. Praegune tähelepanu on talle endalegi üllatuseks, sest fonde juhib ta ajutiselt, kuni leitakse uus inimene. Ja Swedbank kolis juba kevadel pensionifondide haldamise Rootsi ja kinnitab: need fondid on kindlatel alustel.

Onu Remuse loos saadetakse opossumionu rasva järele. Ta tuleb tagasi, kõrvad lontis, ja kurdab: “Seal ei olegi rasva.”

Ka Swedbanki usaldanud inimesed peavad tõdema, et osa nende pensionisäästudest haihtus. Fedotoval jääb üle vaid käsi laiutada: investeerimine ongi riskibisnis ja seadus ei keela paigutada pensioniraha ka kõige riskantsematesse võlakirjafondidesse.

Pangakliendid ja rootslastest ülemused närveldavad. Swedbankist on juba lahkunud umbes 6000 pensioniklienti. Kui kaotatakse alla 10 000, siis on see tulemus pankurite arvates veel “hea”. 

“Kuhu meie raha jäi?” imestavad tulevased pensionärid.

“Näib, et on ära kuivanud,” ütleb Fedotova.

“Küllap on mõni nahka pistnud,” arvab Filipozzi.

 Fedotova lubab, et kui pank on milleski süüdi, korvatakse kahjud. Aga sellele ei maksa ülemäära loota. Sest veel peetakse finantsinspektsiooniga läbirääkimisi.

Kes on süüdi?

Onu Remuse loos otsustati teha suur lõke ja hüpata sellest üle. Kes tulle kukub, ongi süüdi. Filipozzi lendas nagu fööniks üle tõusva leegi otse uude ametisse keskpangas. Kui Fedotova kord tuleb, on lõke juba õige suureks läinud.

Aga ta peab hüppama, sest pensioniinvestorid nõuavad seda.

Kaitseministeeriumis puhkes liftiskandaal

Lugu algas aasta tagasi, kui Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) peaspetsialist käis Anija vallas Pikva külas asuvas Kaitseväe Logistikakeskuses ning tuvastas seal seaduserikkumise.

Ettekirjutus tehti seoses liftide kasutamisega, sest neil puudus nõuetekohane järelevaataja, millega rikuti lifti ja köistee ohutuse seadust.

Kaitseväe Logistikakeskuse kapten Ilmar Lepik saatis inspektorid sisuliselt kuu peale, väites, et nende liftid seaduse alla ei käi, sest on kasutusel “riigikaitselisel otstarbel”.

TJA peadirektor ­Raigo Uukkivi mundrimehe ignorantsusega ei leppinud ning kaebas majandusminister Juhan ­Partsile. Majandusministeeriumi arvates on tegu siiski tavaliste liftidega, millega riiki ei kaitsta, seega on ettekirjutus asjakohane. Kui TJA nüüd uuesti kapten Lepiku poole pöördus, ei suvatsenud see enam tülikatele tegelastele vastata.

Kaitseministeerium pole mitme kuu jooksul selles “elutähtsas küsimuses” suutnud seisukohta kujundada.

Talunik nõuab Eesti Energialt 500 000 krooni!

marina_bachmann1Tartumaa talupidaja Toivo Toots kaebas kohtusse Eesti Energia, nõudes 500 000 kroonise moraalse kahju hüvitamist. Sest ettevõte on talle kui kliendile korduvalt põhjendamatuid nõudmisi esitanud.

Taaveti ja koljati kohtulahing kestab juba neljandat aastat. 2008. aastal tuvastas kohus, et Eesti Energia on rikkunud Tootsiga sõlmitud kliendilepingut. Firma esitas Tootsile arveid iga kuu ning ähvardas voolumõõtja näitude teatamata jätmisel trahviga. Samas seisis poolte vahel sõlmitud lepingus sõnaselgelt, et näidud võtab Eesti Energia ise ning arved laekuvad kord kvartalis.

Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann (pildil) põhjendab firmapoolseid korduvaid lepingurikkumisi „kliendihalduri kogenematuse“ ja „inimliku veaga“. Kliendi ees olevat vabandatud ning probleemid lahendatud. 

Toots aga väidab, et firma pole seni isegi kohtuotsust täitma asunud. „Eesti Energia on kõige kliendivaenulikum ettevõte Eestis. Nad valetavad roppu moodi ja ignoreerivad jõustunud kohtuotsuseid,“ kirub mees. Poolemiljonilise kahjunõude osas peaks kohus seisukoha võtma oktoobri alguses.

Maailmakuulus küberpätt plaanis rünnakut Swedbankile ja SEB-le

tsastsinKüberkurjategijast ärimees Vladimir Tšaštšin (pildil) kavandas koos Moskva sõbraga Eesti pankadesse häkkimist.

Maailma üks juhtivaid arvutikaitsefirmasid Trend Micro  väidab, et Tartust juhitakse üleilmset kuritegevuse pesa. Selleks on ­Vladimir ­Tšaštšini firma Rove Digital.

“See gäng on kuritegusid toime pannud alates 2005. aastast või isegi  varem,” ütleb Ekspressile Trend Micro ohu-uurija Feike Hacquebord. Tema raport paneb Tartu firmale süüks spämmi levitamist miljonite kaupa päevas, klikivoo ­vargusi, iga päev ligi kümne miljoni otsingutulemuse “kaaperdamist”, võlts-antiviirusprogrammide levitamist ja müüki. Lisaks tegeldakse Tartus Hacquebordi sõnul info- ja  identiteedivarguste, samuti viiruste levitamisega legaalsete programmide kaudu nagu Adobe.

Tšaštšin süüdi kelmuses aga…

Firma käsutuses on vähemalt 20 serverit. Neist suur osa asub USAs.

Mullu veebruaris mõistis Tartu Maakohus firmajuht Tšaštšini süüdi arvutikelmuses, rahapesus ja dokumentide võltsimises.

Selle loo lahendamine oli keskkriminaalpolitsei IT-kuritegude uurijate üks esimesi tähelepanuväärseid töövõite.  Uurijate käsutuses olid ka vihjed Tšaštšini võimalikest seostest Venemaa kuritege­liku ringkonnaga. Kuid nad ei suutnud läbi närida, kes oli kelmi kaasosaline Moskvast. 

2001. aastal täheldas SEB Pank (tookord veel Ühispank)  veidrat anomaaliat. Käputäie suvaliste klientide – paar  keskealist eestlast ning mõned vene ­rahvusest noorukid – pangakontodele hakkas laekuma kümnete tuhandete kroonide kaupa raha mingitelt USA firmadelt. Viiele kontole kanti ookeani tagant kokku ligi 1,4 miljonit krooni. Ligi pool summast kanti edasi teistele arvetele või võeti sularahaautomaadist välja. Umbes 600 000  krooni jõudis pank külmutada.

Ostud, mis ei toimunud

SEB kahtlustas, et kurjategijad häkerdasid end USA internetipoodide ja nende vahendajate ­andmebaasidesse ning manipu­leerisid andmetega nii, ­justkui tuleks tühistatud ostude eest raha ­tagastada Eestisse. Neid oste ­polnud aga ­kunagi toimu­nudki.

Osa rahast laekus Hansapanka Vladimir Tšaštšini, tema isa ja ühe Narva politseiametniku kontodele.

Tšaštšin töötas tollal hea ­palgaga tark­varafirmas Webmedia ning ­õppis ­Tartu ülikoolis matemaatikat ja informaati­kat. Nendel aladel oli ta Eestit  esindanud rahvusvahelistel olümpiaadidel. Kool jäi aga pooleli, sest ta visati sealt välja eksamitulemuste võltsimise tõttu.

Politseinikud selgitasid välja, et Tšaštšin ja tema sõber palkasid Narvas ja Tartus suvalisi inimesi tankistideks. Nad said 100–500 krooni, kui vormistasid oma nimele võimalikult suure ­makselimiidiga konto ja internetipanga lepingu ning andsid need Tšaštšinile. Nii olid ühel ­hetkel mehe käes kümnete inimeste pangakaar­did koos paroolidega.

Kurja juur Mihhail

Tšaštšin skaneeris kõik andmed ning  saatis need moskvalasele Mihhailile. Viimane aitas hoolitseda selle eest, et USA internetipoodidest tuleksid arvetele tagastused. Andmetöötlusega ­manipuleeris ka Tšaštšin ise, kuigi väitis ­politseinikele, et kurja juur on Mihhail ja tema ei tea raha päritolust ega pettusest suurt ­midagi. Tšaštšini sõnul pakkus Mihhail 40 000 krooni, kui ta organiseerib Eestis pangakontod ning kannab neile laekunud raha edasi ühte Läti panka. 

Lõpuni jäi käsitlemata Tšaštšini ja Mihhaili kirj avahetus ­suhtlusprogrammis ICQ, kus mehed justkui kavandasid ­palju mastaapsemaid ­küberkuritegusid, sh SEB ja Swedbanki ründamist (loe ­kirjavahetust).

Tšaštšini Venemaa sidemed jäid selle kriminaalasja raames selgusetuks.

Tšaštšin ja Mihhail omavahelises vestluses: “Pangad on reaalne teema”

Politsei leidis Tšaštšini arvutist pika veebivestluse Tšaštšini ja Mihhaili vahel. Muuhulgas räägivad nad plaanist häkkida Swedbanki ja SEB turvasüsteemidesse.

Mihhail: “Nendel inimestel (kellelt oli plaanis häkkeritöö tellida–TT) on 100% töötulemus!”

Vladimir: “võib-olla nad saavad www.hansa.ee… ma saaksin ette valmistada… võib palju võtta”

Mihhail: “Raisk, kui teha sellist asja. Siis töötame pooleks ainult meie sinuga… kasum ka pooleks, siis olen nõus…”

Vladimir: “või siis ühe sõnaga” www.eyp.ee… ühe sõnaga, pangad on reaalne teema ☺ seal on palju kasulikku infot”

Mihhail: “Nemad (abistajad häkkimisel – TT) vaatama ei hakka, võin tellida, tulemus raha eest – nii nad töötavad… Esialgu vaatavad, nädala pärast teevad oma järelduse, kas jah või ei. Tavaliselt vastavad jah. Kõik Venemaa pangad olid lõhutud ja konfidentsiaalset infot müüdi pankadele.” [–]

Vladimir: “kuidas kindlaks teha, kui palju see maksab”

Mihhail: “…Esialgne kokkulepe oli 15k (15 000 USD ilmselt – TT) verifikatsiooni eest, seda teatas vahendaja. Arvan, et hind jääb samaks.” [–]

Vladimir: “kui nad lammutavad  ww.hansa.ee, et oleks võimalik ühe arve pealt kanda teise peale, võib neile maksta?”

Mihhail: “Selge see … Ühe pealt teise peale ja kõik vaid selle operatsiooni eest? … Aga kui sa ei saa raha maha võtta mingil põhjusel?”

Vladimir: “see on minu peavalu, ma maksan selle eest”

Mihhail: “Ahhaa, võime teha 50/50… tunni aja pärast on sul juba üle miljoni…”

Vladimir: “see jällegi sõltub sellest, kuidas teha… kõik tuleb läbi mõelda” [–]

Mihhail: “Ütle, mis oli Eesti panga nimi, mida me Eestis panime hakkama”

Vladimir: “milleks sa seda vajad?”

Mihhail: “oma statistika jaoks”

Ärimees Jüri Kraft sai Aafrikas miljon dollarit kahju

borodin

Rõivatööstur Jüri Kraft kavandas Mustal mandril suurejoonelist metalliäri, kuid sai sellega vastu pükse.

Koos kompanjoni Robert Borodiniga (pildil paremal koos oma advokaadiga Uganda kohtumajas 31.augustil) käidi paar aastat tagasi lauale plaan hakata Ugandast kokku ostma Aafrikas kaevandatavaid haruldasi muldmetalle. Neid taheti müüa metallurgiavabrikutele Hiinas, Kanadas ja Euroopas.

Infoagentuuri Panapress andmetel on Krafti ja Borodini firmal Raremet praegu käimas Ugandas äge kohtulahing. Raremet süüdistab Šveitsi sertifitseerimisfirmat Societe Generale de Surveillance väärtuslikule tantaliidile valede sertifikaatide väljastamises. Sellega teenis Eesti firma miljon dollarit ehk ligi 11 miljonit krooni kahju. “Mina olen selles firmas rohkem sümboolselt,” ütleb Kraft, tunnistades, et metalliäri jäi soiku siiski pigem majanduskriisist tuleneva nõudluse ja hindade languse tõttu.

Raporti paljastus: Tartus tegutseb globaalne küberpättide pesa

Rahvusvaheline arvutiturbefirma Trend Micro kirjutab oma verivärskes raportis, et Tartust juhitakse juba pikemat aega grandioosset üleilmset küberkuritegevuse võrgustikku.

Jutt käib salapärasest ja kurikuulsast Eesti äriühingust Rove Digital, millest Ekspress on korduvalt kirjutanud kui ohtliku nuhkviiruse levitajast, ent mille Äripäev valis 2007. aastal Eesti parimaks IT firmaks.

Trend Micro kirjutab raportis, et Rove Digital on küll pealtnäha tavaline internetiteenuste pakkuja, ent tegelikult haldab ja juhib juba alates 2005. aastast nuhkviirusi levitavate veebisaitide võrgustikku ning on oma kontrolli alla “kaaperdanud” hulganisti nakatunud arvuteid. Seejuures olevat Tartu “küberkriminaalide gäng” ääretult professionaalne ja nutikas, sest on oma illegaalse tegevusega ära lollitanud isegi Google’i, Yahoo ja Microsofti turvatiimid.

Trend Micro andmetel omab Rove Digital Euroopas ja USAs ridamisi tütarettevõtteid, mis opereerivad viirusservereid. Kui üks neist küberkaitsjate poolt kahjutuks tehakse, nagu juhtus 2008. aastal USAs, kolib tegevus peagi uue nimega firmasse uues kohas. Raporti kohaselt saab Rove dikteerimisel iga päev ligi 100 000 arvutikasutajat libapakkumisi, mille kohaselt on nende arvutis viirus ja neil tuleb instaleerida tasuta viirustõrje, mis ise ongi tegelikult viirus. Iga päev kuvatakse ligi miljonisse nakatunud arvutisse soovimatuid pakkumisi ja reklaame, millega suunatakse Rovega seotud lehekülgedele. Näiteks uudisteagentuuri CNN kodulehel on nakatunud arvutitest nähtud potentsiravimi Vimax kuulutusi, ehkki sinna on tegelikult müüdud reklaampind hoopis autofirmale.

Trend Micro oletab, et kõik Rove Digital väidetavalt ligi 50 töötajast ei pruugi isegi täpselt mõista, millega firma tegelikult tegeleb. Ning et Tartu firma võib olla lihtsalt fassaadiks veelgi suurejoonelisemale organiseeritud kuritegelikule gängile Venemaal või USAs.

Rove Digitali omanik Vladimir Tšaštšin (pildil) on seni eitanud igasugust seost viiruste levitamisega. Mees mõisteti mullu Eestis süüdi dokumentide võltsimises, arvutikelmustes ning ebaseaduslikus äris, millega peteti Eesti pankadest välja üle miljoni krooni. Küberguru Hillar Aarelaid on Tšaštšini äri otsesõnu vene maffiaga seostanud.

Minu tänase päeva lahedaim e-kiri

Äsja potsatas postkasti üks tore kiri:


From: Yahoo! . [mailto:yaho321@msn.com]
Sent: 19. august 2009. a. 12:25
Subject: ®((((((( Õnnitleme )))))))) Sinu e-posti Won meie Lottery

Yahoo! POST
Yahoo! Uudised - Lottery
Yahoo! Mail

See on Teile teatada, et olete võitnud auhinna raha GBP naela kuus sataatuhatta naelsterling (GBP £ 600.000.00) kohta aastaks 2009 Lottery edendamine, mis on korraldatud Yahoo Lottery INC jaoks uue Yahoo CLASSIC MAIL mille kõik Yahoo kasutajad peavad üle minema onton ka kogu loodusliku maailmas.

Yahoo! korraldada ja koguda mõned kõik e-posti aadressid, inimesed, kes on aktiivsed online hulgas miljoneid, et tellitud Yahoo! e-posti aadressid ja mõned teised e-posti pakkujatele. Meie ainus valida kaheksa (kandidaatide kohta aastas nagu meie võitjad kaudu Elektrooniline Hääletusele süsteemi (EBS) ilma kandidaat, kohaldades onnittelemme teid on üks rahva valitud õnnelikud numbrid: (-02-06-21-34-35-49 - (46 -) “boonus nr 46. kes seejärel võitis” Sa loteriid toimunud 2. kategooria st vastanud 5 pluss boonust.

MAKSMINE auhinna ja NÕUE
Meil on kahju, et teie Maksmine Heakskiitmine File saadeti Londonisse, sest meil on 3 õnnelikud võitjad Suurbritannia, nii et võite olla cleared ja makstakse samaaegselt seal. Teil on meie UK Elukoht Nõue amet või enne oma kuupäevade nõude.

Yahoo Beta Lottery Prize tuleb taotleda mitte hiljem kui 21 päeva alates Draw Notification pärast Draw kuupäeva auhinna on võitnud.

Märkus: Iga auhind ei ole väitnud, selle aja jooksul (21 päeva) on tagastata.

Need on sinu identifitseerimisnumbrid:
KTU Number……………………/9023118308/03
Seerianumber ……………………5368/02
Piletite arv ……………….. 5647560054188

Nõuda oma auhinna raha, siis on vaja võtta ühendust meie kontoris nimetatud teabe kaudu kontaktide allpool.

Post: cikx@live.com
Telefon: +447035922890
Fax: 08702885153

Teil on seetõttu soovitatav saata järgmise teabe allpool e-posti aadress ja koopia meile allapoole, et hõlbustada nende ja protsessi ülekandmise oma fondi määratud panga või tarnesertifikaadi ettevõte.

Saada oma tunnusnumbrite / Teie isiklikke andmeid, et teda kohe:

Isikuandmed
1. Täielik nimi ………………
2. Riik ………………..
3. Kontaktandmed Aadress ……….. (P. O. Box ei ole lubatud)
4. Telefoninumber ………
5. Perekonnaseis …………..
6. Töökoht ………………
7. Vanus …………………….
8. Sugu …………………….
9. Päritoluriik ……………..

Palju õnne veel kord.
Yours kasutuselevõttu,
Yahoo! UK & Iirimaa

All-new Yahoo! Mail
Nüüd saad automaatselt teada, kui uus kiri saabub. Proovi nüüd!
Loodame, et te nautida oma uue Yahoo! Posti konto.
Nüüd võtke järgmine samm ning nõuda oma raha ja öelda tänu Yahoo!.

Hoidke see PRIVATE JA KONFIDENTSIAALNE kuni te saate AUHIND raha.
MÄRGIVAD, et keegi või isegi nimetada Pangal on õigus TOUCH lahutada /
Lihvitud või pääse TEIE AUHIND MONEY mingil põhjusel NAD ON Hoiatatud RANGELT!

Näe, mis on toimub Yahoo.com täna. Kas olete Yahoo!?
Kui teil on küsimusi või soovite nõuda oma auhinna raha sõbralikult meiega ühendust võtta, +447035922890 vaadata aadressil keha seda teadet.

Maksuamet läheb libedale teele, hakkab ettevõtjate palku määrama

maksuamet1

Maksu- ja tolliamet hakkab “sõbralikult nõustama” 4000 artisti või muud üksikettevõtjat, kes maksavad endale dividendidena palka. Kaubandus-Tööstuskoja juht Toomas Luman soovitab ametil lollustega mitte tegeleda.

Maksuameti peakontoris Narva maan­teel vaatavad üle laua vastu võidukad näod (pildil vasakult maksuametnikud Villy Lopman, Egon Veermäe ja Liis Plakk). Juriidilise osakonna juhataja Villy Lopman ja kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe tutvustavad maksuameti uusi suundi võitluses “maksude optimeerimise” vastu.

Võidurõõm tuleb juunis lahenduse saanud põhimõttelisest kohtuvaidlusest, mille maksuamet tegelikult hoopis kaotas, kuid mis andis maksuametnikele võimaluse ettevõtjate makstavaid dividende palgana käsitleda.

Paljusid ligi 4000st Eesti ühemehefirmast, kus omanik on ühtlasi juht ja ainus töötaja, võib sellega oodata terav sotsmaksukirves.

Tuntud riiulifirmade müüjale Hannes Rosinale kuuluv OÜ Wasp Project teenis 2005. aastal miljon krooni kasumit. Ainuomanik Rosin maksis endale kui juhatuse liikmele kuus keskmiselt 4700 krooni palka, ent võttis iga kuu veel ligi 45 000 krooni dividende.

Nii ei lähe mitte, leidis maksuamet ning nõudis firmalt täiendavalt 33 000 krooni.

Maksuamet määras “õiglase töötasu” firmas

Ameti arvates tegeles Rosin maksudest kõrvale hoidmisega, ei maksnud endale “õiglast töötasu” - 11 000 krooni brutos. See number saadi kõrvutades Waspiga teiste sarnaste firmade palgaandmeid. Sisuliselt võeti ametikoha keskmine töötasu.

Kohus möönis, et dividende võib tõepoolest palgana käsitleda - sellest ka maksuametnike rõõm - ja Rosin hiilis maksude tasumisest ilmselgelt kõrvale. Kuid selle “õiglase tasu” 11 000 krooni võtsid ametnikud kohtu arvates sisuliselt laest ning selle arvutamise alused on ebaselged. Seda enam et kohtuotsusest lähtuvalt varieerusid palgad sarnastes firmades mitmekordselt. Rosina firma väljus kohtust õigena, maksuotsus tühistati.

Tõepoolest, kust võtab maksuamet, et üks mees peab oma firmas maksma just 11 000 krooni palka aga mitte näiteks 7000 või 15 000 krooni?

Äriregister kubiseb ühemehe- või -naisefirmadest, mille on loonud tuntud näitlejad, muusikud, meelelahutajad, saatejuhid, konsultandid jpt. Nad võtavad dividende, kuid palka ei maksa üldse või maksavad ülivähe.

Näiteks tippnäitleja Marko Matvere maksis endale 2007. aastal palka vaid 4200 krooni kuus, kuid võttis firmast omanikutulu üle 1,8 miljoni krooni.

Saatejuht Tarmo Leinatamm pole äriregistri järgi justkui üldse endale palka maksnud, ent sai 2007. aastal 250 000 krooni dividende.

Lauljatar Maarja-Liis Ilus on aastatega oma firmasse kogunud rohkem kui miljon krooni kasumit. Palka pole ta maksnud, kuid määras 2006. aastal endale 400 000 krooni dividende.

Puhtalt omanikutuluna on oma firmast raha võtnud ka lauljatar Eda-Ines Etti.

Mäng dividendidega osutub tavapraktikaks ka mitmesuguste ärinõustajate ja tippjuhtide seas.

Näiteks võttis ühe suure meediafirma juht oma firmast juhatuse liikme tasuna mullu 20 000 krooni kuus, ent lisaks veel 240 000 krooni “palgalisa” dividendidena.

Maksuamet möönab oma suva

Kuidas teab maksuamet, mis on nende inimeste “õiglased töötasud”?

Ühemehefirmades oleneb palk mitmete muude tegurite kõrval ka näiteks sellest, kui suured on ainuomaniku kulutused kodule, perele, lastele jne. Võib-olla on ta suuteline kokkuhoidlikult elama, kuid võtab korra aastas dividende, et sõita puhkusereisile. Milles ta siis süüdi on? & ;nbs p;

Maksuametnikud Lopman ja Veermäe mö&oum l;navad, et firmad on erinevad ja päris õiglaselt palka määrata ei saagi. Ent probleemiga tuleb kuidagi tegeleda.

Maksuameti juristid valmistavad ette juhendit, mis peaks dividendide ja palga maksmise vahekorrad paika panema. See paber peaks andma ettevõtjatele selged suunised, kuidas eristada nii-öelda aktiivset tulu (mis on teenitud tööga) passiivsest (mis on teenitud investeerides).

“Ükski juhend pole täiuslik. Tahame anda endast parima ja kui esimese korraga ei õnnestu, no parandame siis,” ütleb pea­jurist Lopman.

Oodatud juhend saadeti sel nädalal juhtivatele audiitorfirmadele ja advokaadibüroodele hindamiseks. Rahandusministeerium on selle juba heaks kiitnud. Konkreetsetest numbritest või määradest juhend ei räägi, sätestab vaid üldised piirid, jäädes seega umbmääraseks.

“Me ei tööta välja kindlasti valemit, et paned sisse firma ja isiku nime ning saad õiglase palganumbri. Ettevõtja peab olema valmis põhjendama, miks ta maksab dividende, aga mitte palka,” lisab ta.

Selles osas võivad kõik ettevõtjad kergemalt hingata, et tagasiulatuvalt maksuamet kellelegi uue juhendi järgi makse määrama ei tule.

Saamata jääb 200 miljonit krooni maksutulu

Probleemsete ettevõtete seas on ligi 200 firmat, kus ainuomanik ja juhatuse liige tegeleb aktiivselt ettevõtlusega, palka ei maksa, kuid võtab dividende.
Samuti ligi 4000 aktiivselt tegutsevat erinevatest valdkondadest ühemehefirmat, kus palk on suhteliselt madal, ent dividendid kõrged.
Palga võtmine dividendidena on maksuameti hinnangul kasvav trend. 2007. aastal jäi tänu sellele riigile maksudena laekumata ligi 200 miljonit krooni, tänavu umbes samapalju.

Arvamused asja kohta.

Lõpetage lollused
Toomas Luman, Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees:

  • “See on lollus. See pole mõistlik teema. Eesti on õigusriik ning seni puudub kaasus, kus oleks dividende palgaks ümber määratud. See, kui kohus ütleb, et teatud juhtudel on see teoreetiliselt võimalik, ei tähenda midagi.
  • Mis juhendisse puutub, siis ärge muretsege, maksuamet ei tööta seda välja. Nad kaotasid äsja ühe teise suure vaidluse (Sylvesteri endiste omanike vastu), töötavad sellega seoses juba rohkem kui aasta aega välja maksukorralduse seaduse paragrahvi 84 rakendust (see paragrahv räägib maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavatest tehingutest).
  • Nii et pole vaja hirmutada ettevõtjaid mingite lendavate kollidega.”

Kui nii, siis nii
Maarja-Liis Ilus, artist-ettevõtja:

  • “Dividendidena on praegu kasulikum endale maksta. Lihtsam on igal aastal korra mingi summa välja võtta kui et peaks iga kuu maksma.
  • Mul on raamatupidamine korras ja tagantjärele keegi ju makse määrata ei saa.
  • Kui reeglid muutuvad, siis tuleb sellega lihtsalt kaasa minna. Kui nii, siis nii.”

Iga variant jääb vaieldavaks
Marek Herm, advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous maksunõunik:

  • “Kindel on aga see, et ükskõik millise meetodi maksuamet oma juhendis ka välja ei käiks, jääb see ikkagi vaieldavaks.
  • Erinevates majandussektorites ja piirkondades tegutsevate ettevõtjate olukord jääb alati erinevaks. Ka pärast juhendi avaldamist ei saabu mõningane kindlus enne, kui mõne dividende saanud ettevõtja vaidlus maksuametiga pole kõiki kohtuastmeid läbinud. Kui üldse saabub.
  • Mitte ükski aastate jooksul väljapakutud variant, mida ma näinud olen, ei loo kõigi jaoks võrdset olukorda. Samas ei ole ka hetkel FIEdele kehtiv sotsiaalmaksu ülempiir nende kõigi jaoks võrdne. Aga vähemalt on see seaduse tasemel fikseeritud. Ka dividendide palgaks ümber määramise põhimõtted võiksid tuleneda seadusest.”

Fotod: Tiit Blaat

Kindlustusseltsid nöörivad

lugu

19. märtsil kirjutasin Ekspressi loos “Sigadus liikluskindlustuses: seltsid vassivad tariifidega” firmaautode liikluskindlustusest.  

Selgus, et Inges Kindlustusest sai firma käsutuses liisingautole kindlustuskaitse kaks-kolm korda soodsamalt kui teistest seltsidest. Inges oli ainsana valmis arvesse võtma sõidukit reaalselt juhtiva inimese staaži ja kogemust. Kõik teised seltsid arvestasid hinda niiöelda vastutava kasutaja järgi, antud juhul siis firma järgi. Ometi firma ju ei sõida, inimene sõidab!

Aga ei, nüüd on siiski selge, et “juriidilised kehad” roolivad sõidukeid.

Ingese andmetel tegi liikluskindlustusfond pärast artikli ilmumist muudatuse, mille tulemusena pole Ingesel enam alates mai lõpust võimalik kindlustuse hinda õiglaselt määrata. Ehkki selts seda enda sõnul tahaks teha.

Tarbijavaenuliku muudatusega kadus hinnanguliselt ligi 50 000 liisinguvõtjal, kellest suure osa moodustavad väikeettevõtted ja ühemehefirmad võimalus oluliselt soodsamalt sõidukit kindlustada.

Liikluskindlustusfond ei võta kriitikat omaks.

Fondi juhatuse esimees Kristjan Niinemaa kinnitab, et seltsid on oma hinnakujunduses jätkuvalt vabad, “sõltugu hind kasvõi juhi juuste värvist või tema lokkide paksusest.” 

Tarbijakaitseamet mõistab seltside käitumise hukka. Ameti tarbijapoliitika ja avalike suhete juht Hanna Turetski ütleb, et olukord, kus riskikoefitsenti arvestatakse ettevõtte ja auto põhiselt, mitte reaalselt autojuhi staaži, kogemust ja muid näitajaid arvestades on taunitav. “Sõidab ju juht, mitte omanik ega auto üksinda.” Ka on tema sõnul kahetsusväärne, et seltsid valetavad klientidele nagu neil poleks firmaautode kindlustamisel võimalik arvestada juhi kogemusi ja staaži.

Kindlustusseltside tegevust kontrolliv finantsinspektsioon kaitseb aga seltside seisukohta.

Inspektsiooni avalike suhete juht Malle Aleksius ütleb, et ettevõtte käsutuses sõidukite riskid erinevad eraisikute omadest. “Kasutajaid on ettevõtete autodel tavaliselt mitmeid, näiteks kord sõidab meierei piimaautoga laitmatu juhistaažiga Jüri, siis noormees Marek ja kui nad koondatakse, siis hoopis viimastel aastatel seitse avariid teinud Toomas. Ilmselt on äärmiselt keeruline kui mitte võimatu üles ehitada süsteemi, mis igal ajahetkel registreeriks, kes täpselt on praegusel hetkel ühele või teisele ettevõttele kuuluva sõiduki roolis,” märgib ta.

Tegelikult oleks see imelihtne - piisab kui lisada kindlustuslepingusse punkt, mis ütleb et sõiduki kindlustuskaitse kehtib ainult juhul kui roolis on üks konkreetne isik. Ka Inges oleks põhimõtteliselt valmis selliseid kokkuleppeid tegema, kuid firma tegedirektori Lauri Riiti sõnul eeldaks see seadusemuudatust.

Ando Kivilaid, Iizi Kindlustusmaakleri juhatuse esimees kommenteerib teemat nii:

  • “Seaduse regulatsiooni kohaselt on kindlustusandjad liikluskindlustuse hinnakujunduses vabad. Praktikas on kahjuks täna olukord, kus vaba tarifitseerimist piirab oluliselt tehniline valmidus. Palju hinnakujunduse tegureid on praktikas jäänud rakendamata just infotehnoloogiliste-, mitte seaduse või Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt seatud piirangute tõttu.
  • Vaatamata sellele on viimastel aastatel osad kindlustusandjad lisanud mitmeid hinna arvutamise tegureid, nagu liikluskindlustuse hinna diferentseerimine tulenevalt kasutaja vanusest, samuti on sisse viidud erinevused auto margiti ja mudeliti. Hinna erinevuse võib põhjustada ka sõiduki vanus ning isegi keretüüpi võetakse täna juba arvesse. Seega palju on ära tehtud aga palju on veel teha, seda just kasutajaga seotud riskitegurite osas.
  • Kõige selle eesmärk on siiski jõuda üha lähemale olukorrale, kus korralik liikleja tasuks kindlustusmakset minimaalselt ning ei saaks „karistada“ palju avariisid põhjustanud kaasliikleja tekitatud kahjudest.
  • Minu arust üheks heaks allikaks tarbijatele, mis hoidis ära hulga arusaamatusi ja segadust oli Eesti Liikluskindlustuse Fondi koduleheküljel olev kõikide seltside tariifiarvutust võimaldav hinnakalkulaator. Kahjuks on see tänaseks eemaldatud. Turuülevaate saamiseks tuleb tarbijal kontrollida makset iga kindlustusandja kodulehelt või pöörduda kindlustusmaakleri poole, kellest mitmetel on selle jaoks kodulehel ka vastavad kalkulaatorid.”

Andres Sarri: äkki on Pertelson skisofreenik?

Jätk minu eelmisele postitusele:

Suurärimees Andres Sarri on väga tasakaalukas ja rahulik inimene, aga Indrek Pertelsonist rääkides läheb ta püha viha täis. Ta ütleb:

  • Pertelsonil on praegu märtri oreool – äkki peaksime ühiskonnas kokku leppima, et olümpiapronks võib varastada 100 milli, hõbe 200 milli ja kuld 300 milli?!
  • Indreku tegevus oli sulaselge pettus ja valetamine, asjade nii kaugele viimine, et me ütleksime: ah p…sse, ei viitsi sellega enam tegelda! Ja annaksime keskuse talle.
  • Saatsime Arigatosse firma ülevõtja – ta naasis hämminguga: tegu polnud enam äriettevõtte, vaid mingi usulahuga, mille ainus tegevus oma jumala – Pertelsoni kummardamine.
  • Eesti riigis on olemas seadused ja määrused, kuid see kõik on pardipask – üle kõige selle laiub Indrek, kes teeb nii, nagu heaks arvab.
  • Oleme kohutava summa Arigato projekti kaudu Tallinna inimeste sporditegevusse matnud. Võiksime kahjumi pidulikult olümpiakomiteele anda, oleksime 100 aastat kuldsponsori staatuses.
  • Indrek oleks võinud öelda, et ei tule toime. Oleksime ta jätnud maskotiks, kes noori neide keskusesse toob. Aga kuni 2008. aastani olime infosulus.
  • Juudo kaudu tunneb Indrek inimesi, kes on olnud Venemaal kurjategijad. Mind kutsuti kohtuma ühe imeliku sonimütsiga tegelasega, kes olevat paigaldanud fonolukud kõigile Moskva linnapeaga seotud majadele. Teda esitleti kui suursponsorit ja rahalaeva, kes kõik asjad ära lahendab. Aga ma ei viitsinud temaga kokku saada, saatsin finantspealiku. Sonimütsiga vana olevat rääkinud, et temal Venemaal kõik projektid 100protsendilise tasuvusega ja ei hakka siin meie väikse asjaga üldse jamama. Siiski avab meile Euroopa juudoliidus uksi. Kogu värk käis Indrekul mingite maadlejate ümber.
  • Äkki on Indrek skisofreenik? Kahestunud isiksus: kord olümpiavõitja, kes räägib idamaistest pereväärtustest, siis aga õudne koll.”



31 queries. 0.3040 seconds.